Renoveerimispass

Üksikasjad

Kirjutas: Viljar Puusepp

Avaldatud: 05 August 2026

Kortermaja tervikrenoveerimise keskmine maksumus jõudis 2025. aastal ligikaudu 706 euroni netopinna ruutmeetri kohta ja 50 000 euroni korteri kohta. See ENER Energiatõhususe tippkeskuse ülevaates esitatud näitaja aitab hinnata suurusjärku, kuid seda ei saa kasutada konkreetse maja hinnapakkumisena.

Kahe sama suure kortermaja renoveerimise eelarve võib olla väga erinev. Hinda mõjutavad hoone tüüp, tehniline seisukord, korterite arv, tööde ulatus, arhitektuursed piirangud ja see, mida on majas varem tehtud.

Miks on renoveerimise hind kiiresti kasvanud?

Raporti joonis näitab, et keskmine maksumus tõusis 2021. aasta ligikaudu 301 eurolt/m² 2022. aastal 442 euroni/m², 2023. aastal 615 euroni/m², 2024. aastal 642 euroni/m² ja 2025. aastal 706 euroni/m².

Kasvu taga on korraga kaks põhjust. Esiteks kallinesid ehitustööd ja materjalid. Teiseks on tervikrenoveerimise sisu muutunud laiemaks. Kui varasem projekt keskendus peamiselt soojustamisele ja küttesüsteemile, siis nüüd soovivad ühistud sageli korraga uuendada torustikke, elektrisüsteemi, rõdusid, trepikodasid, keldreid ja õueala.

Seega ei tähenda kõrgem hind ainult sama töö kallinemist. Sageli ostetakse selle raha eest ulatuslikum hoone uuendamine.

Mida 50 000 eurot korteri kohta tegelikult tähendab?

Keskmine hind korteri kohta ei ütle veel, kui suureks kujuneb konkreetse korteri laenumakse. Selle hindamiseks on vaja teada:

• kogu projekti maksumust koos projekteerimise, konsultandi ja omanikujärelevalvega;
• toetuse suurust, kui toetus on olemas;
• ühistu omafinantseeringut;
• laenusummat, intressi ja perioodi;
• kulude jaotamise alust korteriomanike vahel;
• hooldus- ja remondikulude muutust pärast renoveerimist;
• eeldatavat energiakulu vähenemist.

Näiteks ei tohi 50 000 eurot lihtsalt jagada laenuperioodi kuude arvuga. Ühistu tasub intressi ning projekti netokulu võib toetuse tõttu olla väiksem. Samal ajal ei pruugi energiasääst katta kogu makset, sest investeering parandab lisaks energiatõhususele ka hoone ohutust, tehnilist seisukorda, sisekliimat ja kasutusmugavust.

Suur maja võib saada ruutmeetri kohta soodsama hinna

Raporti järgi oli 2025. aasta voorus üle 60 korteriga majade keskmine renoveerimismaksumus ligikaudu 650 €/m². Alla 18 korteriga majadel oli see ligikaudu 860 €/m².

Suurel majal jagunevad projekteerimise, tehnosüsteemide ja töökorralduse püsikulud suuremale pinnale. Väikeses ühistus võib olla lihtsam kokkuleppele jõuda, kuid ühe korteri või ruutmeetri kohta kujuneb projekt kallimaks.

Suure kortermaja peamine takistus ei pruugi seega olla tehniline või ühikuhind, vaid otsustamine. Mida rohkem omanikke, seda rohkem on erinevaid sissetulekuid, plaane ja riskitaju. Juhatusel tasub esitada üldkoosolekule mitu võrreldavat varianti ning näidata iga variandi mõju eurodes korteri kohta kuus.

Muinsuskaitsealuse maja hind on omaette suurusjärk

Muinsuskaitsealuste kortermajade renoveerimise keskmiseks maksumuseks kujunes 2025. aasta katsevoorus raporti järgi ligikaudu 1 500 €/m² ehk umbes 75 000 eurot korteri kohta. See oli umbes kaks korda kallim kui vooru üldine keskmine.

Sellise maja puhul suurendavad hinda erilahendused, piiratud materjalivalik, detailide säilitamine ja keerukam projekteerimine. Samal ajal võib saavutatav energiasääst olla väiksem, sest kõiki tavapäraseid soojustuslahendusi ei saa kasutada.

Muinsuskaitse- või miljööväärtusliku maja eelarvet ei tohiks võrrelda tavalise paneelmaja keskmisega. Esmalt tuleb selgitada lubatud lahendused ja alles seejärel arvutada pakettide maksumus.

Miks kõige odavam tööde loetelu ei pruugi olla kõige odavam lahendus?

Renoveerimiseelarve kärpimisel tekib kiusatus eemaldada töid, mille kasu ei paista kohe välja. Eriti ohtlik on jätta tervikust välja ventilatsioon, akende õige paigaldus või küttesüsteemi tasakaalustamine.

Kui fassaad soojustatakse, kuid aknad jäävad sügavale vana seina tasapinda, tekivad akende perimeetritele külmasillad. Kui hoone muutub õhupidavamaks, kuid ventilatsiooni ei rajata, võib sisekliima halveneda. Kui küttesüsteemi ei tasakaalustata, võib osa kortereid jääda külmaks ja teised olla üle köetud.

Odavam pakkumine võib seega tähendada väiksemat energiasäästu, hilisemaid ümberehitusi ja suuremat kogukulu kogu hoone eluea jooksul.

Kuidas koostada realistlik eelarve?

Korteriühistu võiks liikuda järgmises järjekorras:

• määrata hoone praegune energiakasutus ja tehniline seisukord;
• koostada vähemalt kaks või kolm tehniliselt terviklikku renoveerimispaketti;
• hinnata iga paketi investeeringut, säästu, sisekliimat ja vältimatute remontide vähenemist;
• lisada eelarvesse projekteerimine, konsultant, omanikujärelevalve ja mõistlik reserv;
• küsida pangalt esmane rahastusindikatsioon;
• arvutada mõju eri suurusega korteritele kuus;
• kontrollida, kas ära jäetud töid saab hiljem teha ilma valmis lahendusi lõhkumata.

Energiaaudit ei asenda ehitusprojekti ega ehitushanget, kuid aitab vältida olukorda, kus ühistu küsib hindu omavahel sobimatutele üksiktöödele. Audit annab tehniliste ja majanduslike valikute võrdlemiseks ühise lähtekoha.

Kas teie korteriühistu valmistab renoveerimisotsust ette? Tellige Soojusauditilt korterelamu energiaaudit, et võrrelda renoveerimispakettide eeldatavat maksumust ja energiasäästu enne projekteerimis- või ehitushanget.

Allikas: Kurnitski ja Tammaru, ENER, juuli 2026, eriti lk 3-4 ja 9-11.

Üksikasjad

Kirjutas: Viljar Puusepp

Avaldatud: 29 Juuli 2026

Eesti korterelamute renoveerimine on jõudnud vastuolulisse punkti. Ühelt poolt on alates 2010. aastast terviklikult uuendatud ligikaudu 2 300 kortermaja ning viimaste aastate toetusvoorud on loonud toimiva tervikrenoveerimise standardi. Teisalt vajab järgmise 30 aasta jooksul terviklikku renoveerimist veel hinnanguliselt 12 miljonit ruutmeetrit elamispinda ehk umbes 9 500-10 000 kortermaja.

ENER Energiatõhususe tippkeskuse 2026. aasta ülevaade näitab, et renoveerimissoov ei ole kadunud. Pärast 2025. aasta toetusvooru sulgumist oli Eesti Korteriühistute Liidu hinnangul üle 400 ühistu valmis töödega kohe alustama, kuid jäi toetusest ilma. Korteriühistu jaoks tähendab see, et enam ei piisa ainult järgmise vooru ootamisest. Juhatusel peab olema plaan ka juhuks, kui toetust ei tule soovitud ajal või mahus.

Renoveerimisvajadus on endiselt väga suur

Ligikaudu 70% Eesti elanikest elab korterelamutes. Suur osa nendest majadest on ehitatud enne 2000. aastat ning nende probleem ei piirdu ainult suure küttekuluga. Vananevad fassaadid, rõdud, katused, torustikud, elektrisüsteemid ja tehnosüsteemid.

Riikliku renoveerimiskava ettevalmistamisel kasutatakse hinnangut, mille järgi vajab renoveerimist veel 12 miljonit m² korterelamute pinda. Kui see töö jaotada 30 aastale, tuleks igal aastal terviklikult uuendada umbes 400 000 m² ehk ligikaudu 320 maja.

See nõuab stabiilset projekteerimis-, ehitus- ja rahastamisvõimekust. Renoveerimisturule mõjub halvasti olukord, kus suurele toetusvoorule järgneb mitu vaikset aastat. Katkendlik tellimuste voog hajutab pädevad projekteerijad, konsultandid ja ehitajad ning võib järgmises kasvufaasis hindu taas tõsta.

Kui palju kortermaja renoveerimine maksab?

Raporti järgi tõusis tervikrenoveerimise keskmine maksumus 2025. aastal 706 euroni netopinna ruutmeetri kohta ja ligikaudu 50 000 euroni korteri kohta. Need on keskmised näitajad, mitte konkreetse maja eelarve.

Maksumuse kasvu ei põhjusta ainult ehitushindade tõus. Tänane tervikrenoveerimine sisaldab sageli palju rohkem töid kui kümme aastat tagasi:

• välisseinte ja katuse soojustamine;
• akende vahetamine või õigesse tasapinda tõstmine;
• ventilatsioonisüsteemi rajamine;
• küttesüsteemi uuendamine ja tasakaalustamine;
• vee- ja kanalisatsioonitorustike vahetamine;
• elektrisüsteemi uuendamine;
• rõdude korrastamine või uute rõdude rajamine;
• trepikodade, keldrite ja õueala korrastamine;
• mõnel juhul liftide lisamine või vahetamine.

Seetõttu ei ole õige hinnata kogu investeeringut ainult küttearve vähenemise kaudu. Tervikrenoveerimine on ühtaegu energiatõhususe projekt, hoone tehnilise seisukorra parandamine ja elukeskkonna uuendamine.

Kui suur on tegelik energiasääst?

Viimaste toetusvoorude renoveeritud majades on tegelik kütteenergia kokkuhoid jäänud raporti järgi ligikaudu 55% juurde. Varasemates projektides ulatus sääst mõnikord 70%-ni, sest lähteolukord oli kehvem ja majas polnud varem energiatõhusust parandavaid töid tehtud.

Konkreetse hoone tulemust ei saa siiski määrata Eesti keskmise järgi. Seda mõjutavad muu hulgas:

• hoone kuju ja ehitusaeg;
• seinte, katuse, akende ja sokli praegune seisukord;
• ventilatsiooni lahendus;
• küttesüsteemi tasakaalustus ja juhtimine;
• elanike sisetemperatuur ja tarbimisharjumused;
• varem tehtud renoveerimistööd.

Energiaaudit aitab siduda tehnilised meetmed, eeldatava säästu ja investeeringu üheks võrreldavaks tervikuks. Enne üldkoosolekule lõpliku ettepaneku viimist peaks ühistu teadma vähemalt olemasolevat energiakasutust, peamisi soojuskadusid, võimalikke renoveerimispakette ja nende mõju.

Miks ei saa töid alati jagada eraldi etappidesse?

Mõte jagada suur investeering väiksemateks osadeks on arusaadav, kuid tüüpkorterelamus on mitu tööd tehniliselt omavahel seotud.

Kui sein soojustatakse, peavad aknad paiknema võimalikult uue soojustuskihi tasapinnas. Vastasel juhul jääb iga akna ümber tugev külmasild. Raportis toodud näites oli läbi soojustatud seinaosa aastane soojuskadu 14 MWh, kuid akende perimeetrite külmasildade kaudu 19 MWh. See tähendab, et valesti lahendatud aknasõlmed võivad nullida olulise osa fassaadi soojustamise kasust.

Samal ajal tuleb fassaadi soojustuskihti paigaldada ventilatsiooni sissepuhketorustik. Hiljem ei saa seda teha ilma uut fassaadi avamata. Katuse soojustamine, ventilatsioonitorude asukohad ja parapetilahendus on samuti seotud. Pärast soojustamist tuleb küttesüsteem tasakaalustada ja selle graafikut muuta, vastasel juhul võib maja hakata üle kütma.

Eraldi etappi võib sagedamini jätta päikesepaneelide paigaldamise, trepikodade viimistluse või osa elektri- ja torutöödest. Ka nende tulevane lahendus tuleks projektis varem läbi mõelda, et vältida hilisemat lõhkumist ja topelttööd.

Kas tasub toetust oodata?

Ühistu ei pea valima ainult kahe äärmuse vahel: kas saada maksimaalne toetus või mitte midagi teha. Mõistlik on võrrelda vähemalt kolme stsenaariumi:

• tervikrenoveerimine koos võimaliku toetusega;
• väiksema mahuga, kuid tehniliselt terviklik renoveerimine omafinantseeringu ja laenuga;
• ettevalmistavad ning ohutuse seisukohalt vältimatud tööd koos hilisema terviklahenduse kavaga.

Ootamisel on samuti hind. Ehitusmaksumus võib kasvada, tehnilised probleemid süveneda ning avariilised tööd neelata raha, mida saanuks kasutada terviklikus projektis. Samas ei tohi ajasurve tõttu alustada juhuslikest töödest, mis muudavad tulevase tervikrenoveerimise kallimaks.

Millest peaks korteriühistu alustama?

Hea otsus algab olemasoleva olukorra usaldusväärsest kirjeldamisest:

• koguge vähemalt viimaste aastate energia- ja veetarbimise andmed;
• kontrollige energiamärgise olemasolu ja kehtivust;
• kaardistage hoone tehnilised probleemid ja varem tehtud tööd;
• tellige energiaaudit või muu sobiv renoveerimise lähteanalüüs;
• võrrelge mitut tehniliselt toimivat paketti, mitte ainult üksikute tööde hindu;
• hinnake elanike maksevõimet ja võimalikke rahastusstsenaariume;
• valmistage üldkoosolekuks ette selge mõju korteri kohta kuus.

Renoveerimise esimene otsus ei ole fassaadivärv ega ehitaja valik. Esimene otsus on, millist probleemi maja lahendab, millise terviktulemuse soovib saavutada ja millised tööd peavad selleks kindlasti ühes etapis valmima.

Kas teie korteriühistu valmistab renoveerimisotsust ette? Kui teie korteriühistu vajab enne projekteerimist sõltumatut ülevaadet energiakasutusest, võimalikust säästust ja renoveerimispakettidest, tellige Soojusauditilt korterelamu energiaaudit. Olemasoleva energiatõhususe kiireks lähtepunktiks saab tellida ka KEK energiamärgise.

Allikas: Jarek Kurnitski ja Tiit Tammaru, „Korterelamute renoveerimise ülevaade: hetkeseis, väljakutsed ja edasised valikud”, ENER Energiatõhususe tippkeskus, juuli 2026, lk 1-11.

Üksikasjad

Kirjutas: Viljar Puusepp

Avaldatud: 27 Juuli 2026

Euroopa Liidu hoonete energiatõhususe direktiiv ehk EPBD toob kasutusele hoone renoveerimispassi. See on konkreetsele hoonele koostatud etapiviisiline tegevuskava, mis aitab jõuda läbimõeldud tervikrenoveerimiseni.

Samas kasutatakse sõna „renoveerimispass“ Eestis juba praegu ka eraõiguslike nõustamis- ja planeerimisteenuste kohta. Seetõttu tuleb eristada kahte asja:

Renoveerimispass.ee praegune teenus on hoone renoveerimise kavandamist toetav eraõiguslik töövahend. See ei ole automaatselt EPBD artikli 12 alusel Eesti riiklikus süsteemis väljastatud renoveerimispass.

EPBD-le vastava ametliku renoveerimispassi lõplik vorm, väljastamise kord, eksperdi pädevus, registrisse kandmine ja võimalikud kasutusjuhud sõltuvad Eesti õigusaktidest ning riiklikust tehnilisest lahendusest. Kui pakume tulevikus ametlikule korrale vastavat renoveerimispassi, märgime selle teenuse juures sõnaselgelt.

Lühidalt: hooneomanikul ei ole põhjust paanikaks ega renoveerimist edasi lükata. Küll aga tasub juba täna kavandada tööd tervikuna ja õiges järjekorras, et üks investeering ei muudaks järgmist tööd kallimaks või tehniliselt keerulisemaks.

Mis on EPBD?

EPBD on lühend ingliskeelsest nimetusest Energy Performance of Buildings Directive. Kehtiv uuesti sõnastatud direktiiv on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1275, mille eesmärk on liikuda 2050. aastaks heitevaba ja väga energiatõhusa hoonefondi suunas.

Direktiiv ei tegele ainult renoveerimispassidega. See hõlmab muu hulgas:

• riiklikke hoonete renoveerimise kavasid;
• eluhoonete keskmise primaarenergiakasutuse vähendamist;
• halvima energiatõhususega mitteeluhoonete miinimumnõudeid;
• energiamärgiste arendamist ja ühtlustamist;
• heitevabade uute hoonete nõudeid;
• päikeseenergia kasutuselevõttu;
• tehnosüsteeme, sisekliimat ja hooneautomaatikat;
• rahastamise, nõustamise ja renoveerimise tugiteenuseid;
• renoveerimispasside riiklikku süsteemi.

EPBD on direktiiv, mitte Eestis muutmata kujul rakenduv detailne teenusejuhend. Euroopa Liit määrab ühise raami ja eesmärgid, kuid Eesti peab need oma õigusaktidesse ja menetlustesse üle võtma.

Mis on EPBD renoveerimispass?

EPBD järgi on renoveerimispass konkreetsele hoonele kohandatud tegevuskava hoone põhjalikuks renoveerimiseks maksimaalse arvu etappide kaudu. Eesmärk ei ole koostada lihtsalt loetelu võimalikest töödest, vaid näidata:

• milline on hoone lähteolukord;
• millise lõpptulemuseni soovitakse jõuda;
• milliseid töid on vaja teha;
• mis järjekorras on neid tehniliselt mõistlik teha;
• kuidas iga etapp mõjutab energiakasutust, heidet, kulusid ja energiatõhususe klassi;
• kuidas vältida olukorda, kus üks renoveerimisetapp takistab järgmist.

Hea renoveerimispass on seega pikaajaline teekaart. See on eriti kasulik juhul, kui omanik ei saa kogu hoonet korraga renoveerida ning tööd jaotatakse mitme aasta peale.

Kas renoveerimispass muutub hooneomanikule kohustuslikuks?

Siin tuleb eristada riigi ja omaniku kohustust.

EPBD artikli 12 järgi pidid liikmesriigid looma renoveerimispasside süsteemi hiljemalt 29. maiks 2026. Direktiivi lähtekoht on, et passi kasutamine on hooneomanikule vabatahtlik ja taskukohane. Liikmesriik võib siiski otsustada, kas renoveerimispassi nõutakse mõnes konkreetses riiklikus menetluses, toetuse puhul või muul Eesti õiguses sätestatud juhul.

Seetõttu ei ole korrektne väita, et:

• iga Eesti koduomanik peab kohe renoveerimispassi tellima;
• iga elamu peab üksnes renoveerimispassi nõude tõttu kindlaks kuupäevaks A-klassi jõudma;
• madal energiaklass muudab elamu automaatselt müügikõlbmatuks;
• Renoveerimispass.ee kasutamine täidab automaatselt tulevase ametliku menetluse nõuded.

Täpsed kohustused tuleb alati üle kontrollida tellimise või toetuse taotlemise ajal kehtivast Eesti õigusest ja konkreetse meetme tingimustest.

Mida peab ametlik renoveerimispass sisaldama?

EPBD artiklis 12 ja lisas VIII on määratud ühine raamistik. Riiklikult reguleeritud pass peab andma omanikule vähemalt arusaadava ülevaate hoone seisundist ja etapiviisilisest teekonnast põhjaliku renoveerimiseni.

Põhisisu hõlmab eeldatavasti järgmisi teemasid:

1. Hoone praegune energiatõhusus. Lähteandmed, kehtiva energiamärgise info ja hoone tehniline olukord.
2. Soovitatav lõppeesmärk. Millise energiatõhususe ja heitetasemeni kavaga liigutakse.
3. Renoveerimisetappide järjekord. Näiteks piirdetarindid, avatäited, ventilatsioon, küttesüsteem, automaatika ja taastuvenergia tuleb omavahel tehniliselt siduda.
4. Iga etapi meetmed. Tööde insenertehniline kirjeldus ning nende omavaheline sõltuvus.
5. Hinnanguline mõju. Eeldatav energiasääst, kasvuhoonegaaside heite vähenemine, energiatõhususe klass ja võimaluse korral rahaline sääst pärast etappi.
6. Laiemad kasud. Mõju sisekliimale, mugavusele, kliimakindlusele, ringmajandusele ja hoone kasutusväärtusele.
7. Nõuded ja abiinfo. Kohaldatavad nõuded, võimalik rahastus, toetused, nõustamine ja vajalikud järgmised spetsialistid.

Passis võib lisaks käsitleda investeeringute hinnavahemikke, tasuvusaega, tööde ajakava, hoolduskulusid, materjalide sobivust, ruumide kohandatavust, nutivalmidust ja muid hoone jaoks olulisi küsimusi.

Renoveerimispass ei asenda ehitusprojekti. Pass aitab otsustada, mida ja mis järjekorras teha; projekt määrab enne ehitamist täpsed konstruktsioonid, seadmed, mõõdud, sõlmed ja tööde teostamise lahendused.

Kuidas peaks ametlik pass valmima?

EPBD raamistik näeb ette, et renoveerimispassi koostab kvalifitseeritud või sertifitseeritud ekspert pärast hoone ülevaatust. Eesti peab määrama, milline kutse või pädevus on vajalik ning kuidas pass koostatakse, allkirjastatakse, väljastatakse ja säilitatakse.

Direktiivi mõte eeldab hoonepõhist, kontrollitavat ja ajakohastatavat dokumenti. Eesti varasemates kaasamismaterjalides on käsitletud ka digitaalset ja masinloetavat vormi ning võimalikku seost ehitisregistriga. Kuni riiklik lahendus ja reeglid pole konkreetses menetluses kontrollitavad, ei tohiks eraettevõtja väljundit nimetada ametlikuks EHR-is väljastatud EPBD renoveerimispassiks.

Renoveerimispass, energiamärgis ja energiaaudit ei ole sama asi

Üks dokument võib kasutada teise lähteandmeid, kuid need ei asenda automaatselt üksteist. Näiteks võib energiamärgis olla renoveerimispassi lähtepunkt ning renoveerimispass võib aidata otsustada, millist lahendust projekteerijalt tellida.

Praegune Renoveerimispass.ee ja tulevane ametlik pass

Kõige olulisem erinevus ei ole dokumendi nimi, vaid kontrollitav menetlus: kes koostas, millise pädevusega, milliste lähteandmete põhjal, kas toimus paikvaatlus, millisele õigusaktile dokument vastab ja kuhu see väljastati.

Mida saab Renoveerimispass.ee-st praegu?

Renoveerimispass.ee aitab olemasoleva energiamärgise põhjal saada esmaseid renoveerimissoovitusi ja mõelda läbi tööde loogilise järjekorra. See sobib varajasse planeerimisfaasi, kui omanik soovib:

• saada esmase ülevaate võimalikest energiatõhususe meetmetest;
• mõista, miks tuleb piirdetarindeid ja tehnosüsteeme käsitleda koos;
• valmistada ette küsimused energiaaudiitorile või projekteerijale;
• vältida ilmselgelt ebasoodsat tööde järjekorda;
• otsustada, kas järgmine samm peaks olema energiamärgis, ülevaatus, energiaaudit või projekt.

Automatiseeritud soovitused ei saa tuvastada kõiki varjatud kahjustusi, konstruktsioonide eripärasid, niiskusriske, ventilatsiooni tegelikku toimimist ega tehnosüsteemide seisukorda. Neid ei tohi kasutada ehitusprojekti või kohapealse eksperdihinnangu asemel.

Kui vajad hoonepõhist arvutust ja spetsialisti hinnangut, tuleb valida energiaaudiitori koostatud teenus või energiaaudit. Teenuse tellimisel tasub alati lepingus täpsustada, kas soovitakse:

• praegust nõuandvat renoveerimise tegevuskava;
• toetuse tingimustele vastavat dokumenti;
• energiaauditit;
• või Eesti ametliku korra järgi väljastatavat EPBD renoveerimispassi, kui selle teenuse osutamine on õiguslikult ja tehniliselt võimalik.

Mida peaks hooneomanik juba täna tegema?

1. Kontrolli hoone andmeid ja energiamärgist

Vaata üle ehitisregistri andmed, köetav pind, kasutusotstarve, konstruktsioonid, kütteliik ja tehnosüsteemid. Ebatäpsed lähteandmed muudavad ka renoveerimissoovitused ebatäpseks. Kui energiamärgis puudub või on aegunud, alusta energiamärgise vajaduse hindamisest.

2. Pane paika lõppeesmärk

Kas eesmärk on vähendada küttekulu, lahendada külmade ruumide või hallituse probleem, kasutada toetust, parandada energiamärgise klassi või renoveerida hoone terviklikult? Eesmärgist sõltuvad nii meetmed kui ka nende järjekord.

3. Ära projekteeri üksikut tööd tervikpilti teadmata

Näiteks mõjutab soojustamine vajalikku küttevõimsust, akende vahetamine ventilatsiooni, katuse renoveerimine tulevase päikeseenergia lahendust ning fassaadi paksus akende ja räästaste sõlmi. Vale järjekord võib tekitada topelttööd ja nn lukustumise efekti, mille puhul varasem lahendus piirab hilisemat tervikrenoveerimist.

4. Kogu kokku lähteandmed

Säilita projektid, varasemad auditid, energiamärgised, tarbimisandmed, renoveerimistööde dokumendid, fotod ja süsteemide hooldusinfo. Nii ei pea tulevane ekspert alustama nullist.

5. Kontrolli enne tellimist dokumendi staatust

Küsi teenusepakkujalt kirjalikult:

• millisele õigusaktile või standardile dokument vastab;
• kas toimub hoone kohapealne ülevaatus;
• milline pädevus on koostajal;
• kas dokument kantakse EHR-i;
• kas seda aktsepteeritakse kavandatud toetuse või rahastuse juures;
• millised arvutused ja lähteandmed on hinna sees.

Mida tähendab EPBD erinevatele omanikele?

Väikeelamu omanik

Renoveerimispass võib olla eelkõige vabatahtlik pikaajaline abivahend. Sellest on kasu, kui katust, fassaadi, aknaid, ventilatsiooni ja küttesüsteemi ei saa korraga uuendada. Pass ei vabasta projekteerimise vajadusest ega tõenda üksi ehitustöö sobivust.

Korteriühistu

Korterelamu puhul on otsustajate ja süsteemide arv suurem. Tavaliselt on vaja võrrelda renoveerimispakette, hinnata sisekliimat, koostada rahastusplaan ning kaasata tehniline konsultant ja projekteerija. Renoveerimispass võib anda pika teekaardi, kuid suure investeeringu otsustamiseks on sageli vaja põhjalikumat energiaauditit ja projekti.

Mitteeluhoone omanik

Mitteeluhoonetele seab EPBD eraldi energiatõhususe suuna: riigid peavad tegelema halvima energiatõhususega hoonete osaga. Konkreetse hoone kohustus ei tulene siiski üksnes üldisest protsendist. Mõju sõltub Eesti kehtestatud lävenditest, eranditest, hoone kasutusest ja menetlusest.

Levinud väärarusaamad

„EPBD keelab madala energiaklassiga kodu müügi.“ Direktiivi üldeesmärkidest ei tulene automaatselt sellist väidet iga Eesti elamu kohta. Müügi ja üürimise juures on oluline energiamärgise esitamine, kuid võimalikud tulevased erinõuded peavad tulema Eesti õigusest.

„Renoveerimispass kohustab kohe kõik tööd ära tegema.“ Pass on teekaart. See aitab töid järjestada ega ole iseenesest ehituskorraldus või rahastamisotsus.

„Tasuta veebisoovitus on sama mis ametlik renoveerimispass.“ Ei. Esmane digitaalne soovitus võib olla kasulik planeerimise alguses, kuid ametliku passi puhul on tähtsad riiklik vorm, pädev koostaja, hoone ülevaatus, kontrollitavad arvutused ja väljastamise menetlus.

„Renoveerimispass asendab energiaauditi ja ehitusprojekti.“ Ei. Nendel dokumentidel on erinev eesmärk. Keeruka või suurema renoveerimise puhul kasutatakse neid sageli üksteist täiendavalt.

Korduma kippuvad küsimused

Kas mul on praegu renoveerimispassi vaja?

Kui kavandad mitmes etapis renoveerimist, on tegevuskava praktiliselt kasulik juba enne võimalikku ametlikku nõuet. Kui vajad dokumenti toetuse, panga või ametiasutuse jaoks, kontrolli enne tellimist konkreetseid vormi- ja pädevusnõudeid.

Kas energiamärgis peab enne olemas olema?

Energiamärgis annab olulise lähteinfo, kuid ametliku passi täpsed lähteandmed määrab Eesti kord. Renoveerimisplaani jaoks on vaja lisaks märgisele teada hoone tegelikku tehnilist seisukorda ja omaniku eesmärke.

Kas renoveerimispass näitab täpset ehitushinda?

Varases planeerimisfaasis saab anda hinnangu või hinnavahemiku. Täpsem maksumus sõltub projektist, mahtudest, ehitushankest, turuhindadest ja tööde käigus selguvast olukorrast.

Kas renoveerimispass tagab toetuse?

Ei. Toetuse saamine sõltub meetme tingimustest, eelarvest, taotleja ja hoone sobivusest ning nõutud dokumentidest.

Kas Renoveerimispass.ee väljundit saab hiljem ametliku passi koostamisel kasutada?

See võib aidata eesmärke ja küsimusi sõnastada ning koondada olemasolevat infot. Ametlik ekspert peab siiski kontrollima lähteandmeid ja koostama dokumendi kehtiva riikliku korra järgi.

Kokkuvõte

EPBD renoveerimispassi mõte on lihtne: enne üksikute tööde tegemist tuleb näha hoonet tervikuna ja kavandada mõistlik tee parema energiatõhususe, sisekliima ja väiksema heiteni.

Praegune Renoveerimispass.ee aitab seda mõtteviisi kasutada juba täna, kuid selle digitaalset või eraõiguslikku väljundit ei tohi automaatselt võrdsustada Eesti ametliku EPBD renoveerimispassiga. Ametliku dokumendi puhul tuleb kontrollida Eesti õiguslikku alust, koostaja pädevust, paikvaatlust, vormi ja registrisse kandmist.

Kui soovid esmalt oma hoone võimalused läbi mõelda, kasuta Renoveerimispass.ee esmast töövahendit. Kui vajad kontrollitud arvutusi, kohapealset hinnangut või renoveerimispakettide võrdlust, võta Soojusauditiga ühendust.

Allikad ja ajakohasus

Leht on sisuliselt kontrollitud 27. juulil 2026. Kuna Eesti rakendusõigus, EHR-i lahendus, toetused ja eksperdi pädevusnõuded võivad muutuda, tuleb ametliku dokumendi vajadus üle kontrollida tellimise hetkel.

Peamised allikad:

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1275, eelkõige artikkel 12 ja lisa VIII
• Euroopa Komisjoni ülevaade hoonete energiatõhususe direktiivist
• Kliimaministeeriumi EPBD ülevaade
• Kliimaministeeriumi renoveerimispassi kaasamismaterjal

See leht on üldine selgitus, mitte õigusnõuanne ega ehitusprojekt.

Üksikasjad

Kirjutas: Viljar Puusepp

Avaldatud: 26 Mai 2020

Kas olete juba teinud mõne neist vigadest? Need on tavalised ja kahjuks teeme me neid siiani, kui ühistu enamus nende poolt hääletab.

Renoveerimine

1. Renoveeritakse mitmes etapis, kuid vales järjekorras

Kui ühistul on investeeringuteks raha vähe, siis pannakse tööd tihti prioriteetide järjekorda. Alustatakse töödest, mis on kõige pakilisemad ning milleks jätkub raha. Miks on selline lähenemine halb? Peamiselt ühel põhjusel ja selleks on vajadus hiljem tehtud töö lammutada ning uuesti teha.

Näiteks renoveeriti meie majas hiljuti vihmavee süsteem - paigaldati uued rennid ning torud. Kui nüüd otsustatakse fassaad renoveerida, siis tuleb vihmavee torud maha võtta ning pärast uuesti paigaldada. Sama töö eest tuleb meil maksta nüüd mitu korda.

Sagedane otsus kortermaja renoveerimisel on ka otsaseinte soojustamine. Tõsi, see tõstab otsakorterite temperatuuri ning võib lahendada ka sealsed hallitusega seotud probleemid. Kui hiljem otsustatakse aga renoveerida  hoone kogu fassaad, siis tihti ei ühildu otsaseinte soojustuse tehnoloogia uute plaanidega ning varasem töö tuleb maha lõhkuda.

Ühistu võib otsustada ka lihtsalt fassaadi värvida soojustust lisamata. Jällegi on see maha visatud raha, kui hiljem otsustatakse fassaadi soojustuse kasuks.

Renoveerimise käigus võib ka ilmneda, et hoone üldine seisukord on loodetust halvem. Minu vend ostis oma perele maja, kus olid tehtud siseviimistlustööd. Selgus aga, et hoone konstruktsioonid on mädad ning vajavad väljavahetamist. Tööde käigus tuli lõhkuda ka siseviimistlus.

Siseviimistluse võivad rikkuda ka veelekked. Sellepärast oleks mõistlik esimeste töödena parandada katus ning vahetada välja amortiseerunud torustik.

2. Renoveeritakse osaliselt

Osaliselt renoveerimise puudusteks võivad olla eelmises punktis toodud probleemid, kuid lisaks sellele võib osalisel renoveerimise puududa energiasääst või halveneda sisekliima. Nendel põhjustel soovitasid ka Kredexit nõustanud spetsialistid toetada vaid komplektset renoveerimist.

Enimlevinud näiteks osalise renoveerimise kohta võid tuua akende vahetuse ilma ventilatsioonisüsteemi uuendamiseta. Kui varasemalt oli ventilatsioonis arvestatud aknapragudest tuleva värske õhuga, siis uued pakettaknad on õhutihedad ning ventilatsioon halveneb. Sageli toob see korteris kaasa õhuniiskuse tõusu ning hallituse leviku.

Paljud odavamad renoveerimismeetmed jätavad välja energiasäästu. Nendeks võivad olla ka näiteks vuukide renoveerimine ja otsaseina soojustamine. Energiakulu on võimalik vähendada juhul, kui maja tuleb pärast renoveerimist vähem kütta. Otsaseina soojustamise mõju on aga tunda vaid otsakorteritele ning maja küttekulu see ei vähenda. Küttekulu saab vähendada kogu fassaadi soojustamisega.

3. Valitakse halb tehnoloogia

Meie ühistus oli juht, kes lükkas renoveerimist pidevalt edasi. Ta on ehitusharidusega tark naine ja mõistab, et tehnoloogia ajapikku paraneb. Renoveeritakse aga loodetavasti vaid kord mitmekümne aasta jooksul.

Suurimaid probleeme on rekonstrueeritud hoonetele seni valmistanud ventilatsiooniseadmete valik. Võimalikest ventilatsioonilahendustest esmapilgul odavaim on korteripõhiste sisse- ja väljapuhke süsteemide paigaldamine, kuid neil võib olla mitmeid miinuseid. Näiteks tugevama tuule puhul ei suuda seadme ventilaator õhuvoolu reguleerida ning puhub õhku vaid sisse. Teiseks võib seade tekitada liigset müra, mistõttu lülitatakse see lihtsalt välja.

Teine näide, kus soojustamine otsustatakse jätta probleemiga korteri enda lahendada. Sellisel juhul oleks ainuke lahendus seinte seestpoolt soojustamine. See on aga enamik juhtudel lubamatu lahendus, kuna jätab välisseina külmemaks ning niiskemaks. Jäätumise korral väheneb seina eluiga. Tihti tekib jaheda välisseina ja seespidise soojustuse vahel ka hallitus.

4. Ei küsita Kredexi toetust

Kredex on seadnud ranged tingimused rekonstrueerimistoetuse saamiseks, mis tõstab investeeringu maksumust nõutud tööde või kaasatud tehnilise eksperdi tõttu. Kui ühistus puudub ühtne nägemus, et terviklik renoveerimine on vajalik, siis tekib kiusatus Kredexi toetust mitte küsida. Tahetakse renoveerida osaliselt kas olemasolevate rahaliste vahendite piires või siis hoida kokku näiteks ventilatsioonisüsteemi ehituse pealt.

Meie leiame, et Kredexi poolt seatud nõuded on igati mõistlikud. Neid järgides saavutatakse parim renoveerimise tulemus ja pikas plaanis on see kasulik ka ühistu rahakotile. Esimene suurem nõue, mis Kredexi poolt seati, oli hoone terviklik renoveerimine sh. ventilatsioonisüsteemi uuendamine. Põhjuseks oli osaliselt renoveeritud hoonete sisekliima halvenemine. Teise suurema muudatusena hakati nõudma renoveerimise tehnilise eksperdi kaasamist. Põhjuseks olid varem halvasti läbiviidud ehitushanked ning dokumentatsiooni puudulikkus. Ühistu esindajatel puudus tihti lihtsalt endal renoveerimise läbiviimise kompetents.

Lisaks sellele, et toetuseta renoveerides võidakse teha eelpool loetletud vigu, jäetakse kasutamata ka rahaline tugi. Kredexi toetus renoveerimisele on märkimisväärselt suur. Kes seda mõistab, planeerib renoveerida maksimaalset, kasutades ära maksimaalset toetust.

5. Ei tellita energiaauditit

Energiaaudit on läbimõeldud renoveerimiskava, mis annab valiku mitme erineva renoveerimismahu ja investeeringu suuruse osas. On juhtumeid, kus energiaauditit tellitakse alles pärast projektide tellimist, kuid siis jääb see vaid kasutuks dokumendiks, mida esitatakse pangale.

Ühistu võidab spetsialisti koostatud renoveerimiskavadest mitmeti. Esiteks tagab see hoone tervisliku sisekliima - tubades on õhku ja ei teki enam hallitust. Teiseks arvestab see energiasäästu võimalustega - energiasääst vähendab igakuiseid kulusid ning teeb kokkuvõttes renoveerimise odavamaks. Kolmandaks aitab see vältida kõiki eelpool toodud vigu.

Tüüpelamute energiaauditit saab koostada ka suveperioodil. Sisekliima mõõtmist ja termograafiat saab teha küll vaid kütteperioodil, kuid tüüpmajadel on soojustuse- ning ventilatsiooniprobleemid samad, mistõttu oskab energiaaudiitor nendega juba arvestada. Samuti arvestatakse suveperioodil sisekliima ankeetküsitlusega.

On kahetsusväärne, kui palju lendab valesti korraldatud renoveerimisega raha tuulde. Paraku on ühistu üldkoosoleku otsus määrav ning tihti ei tehta koosolekutel tarku otsuseid. Sellepärast oleks oluline, et koosolekul valitakse energiaaudiitori poolt koostatud valikute vahel.

Üksikasjad

Kirjutas: Viljar Puusepp

Avaldatud: 08 Veebruar 2017

Eesti Taastuvenergia Koda soovitab oma 2016 aasta koolituses eelistada pelletikütet õliküttele, sest see säästab keskkonda, raha ja aega.
Küttesüsteeme on väga kalleid, mis on mugavad ja kvaliteetsed, ent pika tasuvusajaga, aga ka soodsamaid. Igal juhul tasub enne valiku tegemist küsida nõu spetsialistidelt, kes oskavad soovitada teile sobivaimat ja taskukohaseimat lahendust.

Mis on pelletiküte ja millal seda eelistada?

Pellet ehk saepurugraanul on halupuu kaasaegne alternatiiv. See on puhas, kohalik ja taastuv kütus, mis säästab nii keskkonda, raha kui aega.

Foto: Pellet

Pelletiküttele tasub mõelda eelkõige siis, kui kasutate mõnda kallimat lahendust nagu elektri-, õli- või gaasiküte. Eestis on enam kui 2000 majapidamist, mida köetakse pelletitega, kuid rohkem kui 3000 elamises on veel kasutusel õliküte. Kuna niigi kalli kütteõli hinnad on aktsiisitõusude tõttu üha kasvamas, on õliküttest loobumine praegu väga aktuaalne. Pelletiküte on üks parimaid alternatiive, sest teatud juhtudel saab olemasoleva õlikatla „ümber ehitada“ pelletikatlaks. Selline investeering tasub end ära juba peaaegu ühe hooajaga.

Eramajale sobiv pelletipõleti maksab koos paigaldusega 1500-1700 eurot – just selle summa hoiate te pelletiküttele üle minnes aastas kokku. Pelletiküte on täielikult automatiseeritav ning uued pelletipõletid ja -katlad on kasutusmugavuselt võrreldavad nii õli- kui gaasikateldega.

Samuti tasub pelletikütet kaaluda siis, kui kasutate halupuud, mis on küll soodne, ent ebamugav. On ju väga suur vahe, kas kulutate oma maja kütmisele 3-4 tundi iga päev või 10-15 minutit nädalas.

Riiklikult on pelletiküte toetatav kui kohalik kütus. Kuna see loob töökohti ning elavdab majandust, siis on selle toetuseks mitmeid meetmeid.  Võrguettevõtja Elering maksab tootjatele taastuvenergia toetust. Lisaks maksavad taastuvenergia investeeringute toetust  vastavalt toetuste ajakavale ja ressurssidele Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) ning Kredex.

Lisaks majanduslikule aspektile on pelletiküte ka keskkonnasõbralik. Õli põletamisel tekkiv CO2 jääb atmosfääri pidama, kuid puitkütusest vabanev CO2 on osa looduse ringlusest – see tarbitakse uuesti kasvavate taimede poolt ära.

Üksikasjad

Kirjutas: Anneli Sihvart

Avaldatud: 07 Aprill 2015

Tavaliselt pole korteriühistus ehitiste renoveerimise valdkonnas piisavalt pädevat spetsialisti ja see isik tuleb „sisse osta“ väljastpoolt.

2010. aasta juunist kuni 2013. aasta juunini Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonnas läbi viidud renoveeritud korterelamu sisekliima ja energiatõhususe uurimistöös antakse muuhulgas vastus sellelegi, milliseid põhimõtteid on arukas renoveerimisprotsessis silmas pidada.

Renoveerimise ettevalmistamisel luuakse alus tööde kulgemisele

Tavaliselt pole korteriühistus ehitiste renoveerimise valdkonnas piisavalt pädevat spetsialisti ja see isik tuleb „sisse osta“ väljastpoolt. Sõlmida tuleb projekteerimise projektijuhi ja omanikujärelevalve lepingud. Piisava pädevuse korral võivad need kaks ametit olla esindatud ka ühes isikus. Mõistlik on seda teha juba renoveerimisprojekti algfaasis, kui tuleb otsustada vajalike uuringute, ekspertiiside ja auditite üle.

Projekteerimise projektijuhi ja omanikujärelvalve osalemine on kindalsti vajalik:

• ehitusprojekti koostamisel,
• hinnapakkumiste analüüsimisel ja
• hanke võitja selgitamisel

Foto. Diskussioon renoveeritud ja renoveerimata maja ristis

Enne renoveerimisprojekti koostamist tuleb tellida põhjalik hoone tehnilise seisukorra hinnang. See annab teadmise, mida ja kui palju on vaja renoveerida.

Panustada tuleb pädeva projekteerija leidmisele. Hea renoveerimisprojekt aitab vähendada muudatusi ehituse käigus, mis on korteriühistu jaoks alati täiendavaks kuluks. Projekteerijat ei tohi valida ainult maksumuse alusel. Kindlasti tuleb uurida ka ettevõtte tausta ja suhelda eelnevate tööde tellijatega.

Renoveerimise ehitusprojekt peab olema vajalikus komplekssuses (asendiplaan, arhitektuur, kandekonstruktsioonid ja piirdetarindid, küte, ventilatsioon ja soojusvarustus, gaasi- ja veevarustus ning kanalisatsioon, elektripaigaldis, tuleohutus, energiatõhusus jne) ja vajaliku detailsusega (eelprojekt eelkõige ehitusloa taotlemiseks, põhiprojekt eelkõige eelarvelise ehitusmaksumuse hindamiseks ja ehitushanke korraldamiseks ning tööprojekt ehitamiseks ja renoveerimiseks).

Renoveerimisprojekti komplekssuse ja sisulise kvaliteedi selgitamiseks tuleb enne projekti vastuvõtmist teha ekspertiis. Siin aitab korteriühistut omanikujärelevalve, projekteerimise projektijuht või ekspertiisi tegev ettevõte.

Hinnapakkumuste võrreldavusse saavutamiseks tuleb projektiga koos tellida ka ehitustööde mahtude loetelu või lasta hinnapakkumistes ehitusmahud välja tuua. Hinnapakkumine peab võimaldama ehitusprojektis esitatud lõpptulemuse valmisehitamist.

Renoveerimise etapil tuleb tööd võimalikult täpselt planeerida ning dokumenteerida

Ehitajat ei tohi valida ainult madalama maksumuse alusel. Hinnapakkumused tuleb koos projektijuhi ja/või omanikujärelevalvega läbi töötada, tagamaks, et kõik soovitud tööd on hinnapakkumuses kajastatud, ja välistamaks võimalikud puuduvad tööd või alapakkumused. Kindlasti tuleb uurida ka ettevõtte tausta ja suhelda eelnevate tööde tellijatega.

Ehitajaga tuleb sõlmida korrektne töövõtuleping. Ehituslepingu sõlmimisel tuleb kaasata projektijuhi ja/või omanikujärelevalve abi, tagamaks, et leping hõlmab kõiki soovitud töid ning võimalike kahjujuhtumite käsitlemine ja garantiitööde tegemine on üheselt ja arusaadavalt kokku lepitud.

Renoveerimise ajaks tuleb kaasata omanikujärelevalve. Kui sama isik on ka tellija konsultant, tuleb ta kaasata juba protsessi algfaasis. Jällegi ei tohi teenuse pakkujat valida ainult maksumuse alusel. Kindlasti tuleb uurida ettevõtte tausta ja suhelda eelnevate tööde tellijatega. Korterelamu renoveerimine on mõnevõrra spetsiifiline tegevus. Selles vallas on vaja eraldi kogemust ja pädevust.

Sageli osutuvad ehitustööde hinnapakkumised mõnevõrra suuremaks esialgu eeldatust. Sellisel juhul tasuks siiski pürgida projekteeritud terviklahenduse poole, mitte jätta valikuliselt töid ära või muuta projekteeritud lahendusi, kuna renoveerimislahenduse kui terviku muutmine võib viia soovimatute tagajärgedeni. Samas tuleks aktsepteerida diskussiooni projekteeritud lahenduse üle juhul, kui ehitaja osutab varasemast kogemusest tulenevalt renoveerimislahenduse mõnele puudusele. Renoveerimise eelarvestamisel on korteriühistul otstarbekas omada reservi ettenägematute kulutuste jaoks.

Renoveerimisprotsess tuleb süsteemselt ja korrektselt dokumenteerida. Töökoosolekud, kus osalevad projektijuht, korteriühistu esindaja, ehitaja, omanikujärelevalve ja projekteerija, tuleb läbi viia minimaalselt üks kord nädalas. Kõik koosolekud, muudatused projektlahenduses ja eelarves tuleb protokollida ning allkirjastada.

Lõplike renoveerimislahenduste kohta tuleb teha teostusjoonised ja lahendused dokumenteerida fotograafiliselt.

Üksikasjad

Kirjutas: Anneli Sihvart

Avaldatud: 16 Veebruar 2015

Värske õhu radiaatoritega süsteemi puhul tuleb arvestada, et kütte reguleerimine mõjutab oluliselt siseõhu temperatuuri.

2010. aasta juunist kuni 2013. aasta juunini Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonnas läbi viidud renoveeritud korterelamu sisekliima ja energiatõhususe uurimistöös püüti leida lahendused renoveeritud kortermajadesse paigaldatud värske õhu radiaatorsüsteemidega seoses tekkinud soojusliku mugavuse probleemidele.

Värske õhu radiaator loob ühtlasema sisekliima ka madalamatel soojuskandja temperatuuridel

Uuritud hoone värske õhu radiaatorsüsteem koosneb välisseina rajatud õhuvõtukanalist, mis on varustatud välisrestiga, filtriga komplekteeritud seinakanalist ja paneelradiaatorist. Õhuvõturesti ülesanne on takistada võõrobjektide sattumist seinakanalisse ja vältida sademete sisenemist süsteemi. Värske õhk juhitakse läbi õhuvõturesti ja seinakanali radiaatorisse.

Süsteemi tööle panevaks jõuks on väljatõmbeventilaatorite poolt tekitatud alarõhk. Sellest tulenevalt ei tarbi sissepuhkesüsteem iseseisvalt elektrit ega tekita liikuvate osade puudumise tõttu häirivat müra. Kuivõrd tegu on kanaliga väliskeskkonda, võib müraprobleeme siiski tekkida suure liiklustihedusega tänavate juures. Sel juhul on võimalik paigaldada ka müraisolatsiooniga seinakanal.

Foto. Värske õhu radiaator soojusfotoga. (Allikas: uuringu aruanne)

Värske õhu ruumi juhtimisel läbi radiaatori on erinevaid häid külgi. Radiaatori soojusväljastus suureneb, kuna esiteks on soojusülekanne seda intensiivsem, mida suurem on õhu liikumiskiirus. Teiseks on küttekeha soojusväljastus seda suurem, mida suurem on radiaatori pinnatemperatuuri ja õhutemperatuuri vahe.

Traditsioonilise radiaatori korral liigub küttekehast läbi toatemperatuuril õhk. Ventilatsiooniradiaatorite korral on õhu algtemperatuur võrdne välisõhu temperatuuriga, mis talveperioodil on kuni 30–35 °C madalam toatemperatuurist. Lisaks suurenenud soojusväljastusele loob kõnealune süsteem mugavama sisekliima, sest ruumi jõudev õhk on eelsoojendatud.

On ka ventilatsiooniradiaatoreid, mille puhul radiaatoris segunevad välis- ja ruumiõhk. See aga vähendab küttekeha soojusväljastust.

Võrreldes traditsiooniliste radiaatorite ja põrandaküttega, loob värske õhu radiaator ühtlasema sisekliima ka madalamatel soojuskandja temperatuuridel.

Milliseid probleeme esineb paigaldatud värske õhu küttesüsteemi kasutamisel

Seadet paigaldades peab esmalt pöörama tähelepanu fassaadi rajatava õhuvõtukanali isoleerimisele. Tarindisse ei või jätta isoleerimata avasid.

Töö käigus avastati, et

• mõningates korterites ei olnud seinakanal paigaldatud täpselt puuritud ventilatsiooniava ette,
• küttesüsteem ei töötanud arvestuslikul küttegraafikul,
• korterite õhuvahetus varieerus suurtes piirides,
• õhuvõtukanalil oli madal temperatuur ja paljudes korterites, kus inimesed probleemi kurtsid, olid radiaatorite termostaadid keeratud miinimumi.

Loetletud probleemide tulemuseks oli seadme ebakvaliteetne töö ja madalad sissepuhke temperatuurid. Korterites, kus radiaatorite termostaadid olid keeratud miinimumini, ei soojendanud radiaator enam sissepuhkeõhku üles. Probleemi lahenduseks on termostaatventiili avamine. Kuna korteritesse on paigaldatud ka individuaalne kulumõõtmissüsteem, siis ei soovinud paljud elanikud termostaatventiile aga kokkuhoiu eesmärgil kõrgemale temperatuurile seadistada. Ventilatsiooniõhu soojendamiseks võib kuluda kuni 70% radiaatori soojusvõimsusest, seega võib juba väikseimgi termostaadi asendi muutmine viia külma õhujoa tekkeni.

Uuritud hoone puhul kasutatav ilmaennustusel põhinev kütteväljastuse printsiip võis samuti teatud olukorras värske õhu sissepuhketemperatuuri oluliselt langetada. Ilmaennustusel põhineva süsteemi korral ei arvestata tegeliku välisõhu temperatuuriga, vaid kasutatakse ilmaennustusel põhinevat arvutuslikku välisõhu temperatuuri. Samuti tuleb värske õhu radiaatoritega süsteemi puhul arvesse võtta, et arvestusliku küttegraafiku väärtuste langetamine mõjutab oluliselt süsteemi tööd.

Kui soojemate ilmade korral küttegraafiku väärtusi alandatakse, siis on radiaatorisse jõudev õhk küll välistemperatuuri arvelt soojem, kuid radiaatoris ringleva soojuskandja parameetritest ei piisa, et välisõhku soovitud tasemele soojendada. Sellest asjaolust lähtuvalt võib liiga madalate küttegraafiku väärtuste korral tekkida probleeme kütteperioodi algus- ja lõpuperioodidel, kui välistemperatuur on veel/juba liiga madal otse ruumi juhtimiseks, kuid küttesüsteem ei tööta enam/veel piisava võimsusega.

Üksikasjad

Kirjutas: Anneli Sihvart

Avaldatud: 06 Oktoober 2014

Loomuliku ventilatsiooni asendamine tsentraalse mehaanilise väljatõmbeventilatsiooniga muutis õhuvahetuse stabiilsemaks ja parandas õhu kvaliteeti.

2010. aasta juunist kuni 2013. aasta juunini Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonnas läbi viidud renoveeritud korterelamu sisekliima ja energiatõhususe uurimistöös hinnati siseõhu kvaliteeti õhu süsihappegaasisisalduse alusel.

Siseõhu kvaliteeti mõjutavad oluliselt ka õhus olevad gaasid ja tahked osakesed: süsihappegaas (CO₂), formaldehüüd, tolm, tubakasuits ja gaasi põlemisproduktid. Lisaks võib siseõhus olla ka muid gaasilises või hõljuvas olekus lisandeid ja mikroorganisme. Samuti tuleb hoolikalt jälgida radoonisisaldust ja gammakiirgust. Ruumides, kus saasteallikaks on inimesed, iseloomustab õhu kvaliteeti CO₂-sisaldus, kuna teiste inimtegevusega seotud kahjulike ainete toodang on süsihappegaasiga proportsionaalne.

Võrreldes renoveerimiseelset ja renoveerimisjärgset süsihappegaasi sisaldust siseõhus sai järeldada, et ainevahetusliku CO₂ öine keskmine tase hoone magamistubades oli langenud märgatavalt (Vt. Joonis).

Joonis. Siseõhu CO2 sisalduse kumulatiivne jaotus enne ja pärast renoveerimist (Allikas: uuringu aruanne)

Positiivse poole pealt võis välja tuua ka asjaolu, et loomuliku ventilatsiooni asendamine tsentraalse mehaanilise väljatõmbeventilatsiooniga muutis õhuvahetuse stabiilsemaks.

Peamised põhjused, miks mõõdetud saasteainete kontsentratsioon ei vasta pärast renoveerimist kogu mõõteperioodil soovitud sisekliima II klassi nõuetele, on järgmised:

• hoone kasutajapoolne õhuvooluhulga vähendamine ventilatsioonisüsteemides;
• ventilatsioonisüsteemide rõhu järgi juhtimine, kasutamata filtrite mustumise kompensatsiooni funktsiooni;
• mõnede korterite väljatõmbe lõppelementide mitteasendamine tänapäevaste õhujaotajatega;
• väljatõmbe lõppelementide mitteühendamine paigaldatud plekist väljatõmbekanalitega või mõningatel juhtudel ka olemasolevate lõõridega;
• väljatõmbe lõppelementidega ruumide (köögid ja sanitaarruumid) uste alla siirdeõhu liikumiseks pilude mittetegemine või siirdeõhurestide mittepaigaldamine;
• värskeõhuradiaatorite filtrite mustumine;
• süsteemide puudulik ekspluatatsiooniaegne hooldus (filtrite vahetus, süsteemide jälgimine, probleemide kõrvaldamine);
• ventilatsioonisüsteem ei ole tasakaalus;
• väljatõmbešahtid ei ole õhutihedad.

Võrreldes renoveerimiseelset ja -järgset olukorda, tuli tõdeda, et niiskuskoormus ei vähenenud. Tõenäoliselt tulenes see ajaolust, et elanikud vähendasid soojusliku mugavuse suurendamiseks ventilatsiooni õhuhulka.

Üksikasjad

Kirjutas: Anneli Sihvart

Avaldatud: 09 September 2014

Akende mittepaigaldamine lisasoojustuse tasapinda on viga, mida ei ole võimalik kompenseerida seina paksema soojustusega.

2010. aasta juunist kuni 2013. aasta juunini Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonnas läbi viidud renoveeritud korterelamu sisekliima ja energiatõhususe uurimistöös tõdeti, et akende mittepaigaldamine lisasoojustuse tasapinda oli viga, mis tehti elanike survel.

Akende paigaldamiskoht on oluline

Mõõte- ning arvutustulemuste põhjal võib järeldada, et renoveerimata raudbetoonist suurpaneelelamus on külmasillad tõsine probleem. Enne hoone renoveerimist esines lubamatult madalaid temperatuure kõikides analüüsitud liitekohtades. Lisaks suurtele soojuskadudele põhjustavad külmasillad ka hallituse tekke riski.

Renoveerimise käigus tehtud väline lisasoojustamine likvideeris enamiku kriitilistest külmasildadest, kuid need säilisid

• välisseina ja akna liitekohas (akna asukoht säilis, aknad pidanuks tõstma lisasoojustuse tasapinda);
• välisseinte välisnurgas keldri vahelae tasapinnas (soojustamata keldri lagi);
• välisseina ja rõdu liitekohas rõdu ukse all (säilis rõdukonsooli külmasild);
• samuti tuvastati pärast renoveerimist madalad pinnatemperatuurid hoone otsaseinas ning liitekohas naaberhoonega.

Madalaid pinnatemperatuure välisseina ja keldri lae liitekohas ning jahedat esimese korruse põrandat saanuks vältida keldri lae soojustamisega altpoolt. Ka rõdu plaati võinuks nii alt kui pealt soojustuskihiga katta. Lisaks külmasillale on rõdudega ka teisi probleeme (rõdude lagunemine, rõdude laius pärast lisasoojustamist), seega tuleks edasistes projektides kaaluda tõsiselt olemasolevate rõdude eemaldamist ning uute ja laiemate ehitamist.

Joonis. Soovitatav lahendus akna nihutamiseks uue soojustuskihi sisse. (Allikas: uuringu aruanne)

Käesolevas uuringus olulisel kohal olnud akende paigaldusviiside analüüsimine päädib järeldusega, et akende mittepaigaldamine lisasoojustuse tasapinda oli viga. Aknapalede loodetud soojustamine ning soojuskadude vähendamine välissein/aken liitekohas ei õnnestunud. Jättes aknad senisesse asukohta, suurenevad soojuskaod akna ja välisseina liitekohast ligemale kolm korda, kusjuures ka 15 mm soojustatud pale korral suurenevad mõnevõrra kaod.

Ehitusaegsete vanade akende asendamine ja olemasolevate PVC akende tõstmine lisasoojustusse või kõikide akende asendamine lisasoojustusse tõstmisega on 2012. aasta hindadega lihttasuvusajaga maksimaalselt 14 aastat ning 7 aastat soojuse hinna kahekordistumisel. See tasuvusaeg on lühem akna kestvusest ja sobiv kasutamiseks renoveerimise tüüplahendusena.

Teostatud variandina akna senisesse asukohta jätmise tõttu suureneb oluliselt külmasildu arvestav välisseina keskmine soojusläbivus. Hoone soojuskadudes saavad määravaks aknad ja külmasillad välissein/aken liitekohas ning neid ei ole võimalik kompenseerida seina paksema soojustusega.

Üksikasjad

Kirjutas: Viljar Puusepp

Avaldatud: 07 Märts 2014

Ruumide seestpidine soojustamine on võimalik, kuid suurte riskide tõttu tuleb iga juhtumit hoolikalt analüüsida.

Ruumide seestpidise lisasoojustamise võimalusi analüüsiti Tallinna Tehnikaülikooli ehitiste projekteerimise instituudi 2013. aasta uuringus "Muinsuskaitse all oleva koolimaja tellistest välisseina seespoolse lisasoojustuse soojus- ja niiskustehnilise toimivuse uuring".

Paljudes kortermajades soojustatakse seinu omavoliliselt seest poolt, kuna ühistu ei võta ette fassaadi terviklikku soojustamist. Varasematest Tehnikaülikooli uuringutest on teada, et see toob suure tõenäosusega kaasa hallituse tekke soojustuskihi alla ning seinte eluea vähenemise. Võimaluse korral on alati õige soojustada fassaadi väljast poolt (vaata ka Kuidas paneelmaja soojustada?).

Seestpidise soojustamise riskid on:

• hallituse kasv või veeauru kondenseerumine soojustatava välisseina sisepinnale
• külmasildade mõju suurenemine
• välisseina külmakahjustused
• hoonete soojusliku massiivsuse vähenemine
• seinas oleva niiskuse välja kuivamise vähenemine

Kuidas aga renoveerida maju, mille välisilme muutmine ei ole muinsuskaitse poolt lubatud? Kui ainukeseks võimaluseks on hoone seestpidine lisasoojustamine, siis tuleb iga konkreetset juhtumit hoolikalt analüüsida ning valida sobiv soojustuse paksus ja materjal.

Kohtla-Järve Spordi tn. 2 koolihoone, kus välispidine soojustamine pole lubatud. (Foto: uuringu aruanne)

Materjaliomadused, mis mõjutavad seespoolse lisasoojustuse kasutusvõimalusi on:

• paksus
• soojuserijuhtivus
• veeaurujuhtivus
• veejuhtivus
• õhuerijuhtivus

Lisasoojustuse paksus selgitatakse välja projekteerimise käigus, arvestades soojustatava seinaosa soojusläbivust, materjaliomadusi ja kliimakoormusi.

Kapillaaraktiivsete materjalide kasutuseeldus on soojustatava seinaosa kõrgete niiskussisalduste taluvus. Kui soojustamise tõttu tõuseb mõne materjali niiskussisaldus üle selle taluvuspiiri, siis kapillaaraktiivseid materjale kasutada ei tohi. Kapillaaraktiivseks võiks nimetada materjali, kus kapillaarne veejuhtivus omab tähtsat rolli soojustusmaterjali toimivuses.

Võimalikud väljapakutud soojustusmaterjali alternatiivid on:

1. Suletud pooridega polüisotsüanuraatvahtplaat (PIR) - madala soojuserijuhtivusega ja suhteliselt kõrge veeaurudifusioonitakistusega moodustades aurutõkke.
   
   

   Toode: SPU Anselmi (PIR)

2. Polüuretaanplaat kapilaaraktiivsete kanalitega - ühendab madala soojuserijuhtivuse ja teatava kapilaaraktiivsuse.
   
   

   Toode: Remmers iQ-Therm

3. Poorbetoonplaat -  kõrge avatud poorsus, kapillaaraktiivne materjal, madal soojuserijuhtivus.
   
   

   Toode: Ytong Multipor (AAC)

4. Kaltsiumsilikaat - väga kapillaaraktiivne materjal väga kõrge avatud poorsusega ja madala veeaurudifusioonitakistusega.
   
   

   Toode: Remmers SLP N

Uuringus analüüsitud neli soojustusmaterjali olid kõik sobilikud antud seinakonstruktsiooni korral, kui hoonet kasutatakse kooli või büroona. Eluruumide puhul on ruumide niiskuskoormus suurem ning sellisel juhul ei sobi PIR plaadi kasutamine.

Neist neljast parim materjal, mis sobib kasutamiseks antud seinakonstruktsiooni puhul ka kõrge niiskusesisaldusega korteris on kaltsiumsilikaat.