Pärast 2025. aasta renoveerimistoetuse vooru sulgumist oli üle 400 korteriühistu valmis töödega kohe alustama, kuid jäi toetusest ilma. Sellises olukorras on lihtne lükata kogu projekt järgmise vooruni edasi. Ootamine võib olla põhjendatud, kuid ainult siis, kui ühistu teab, mida ootamine maksab ja millised alternatiivid on olemas.
ENER Energiatõhususe tippkeskuse ülevaate järgi on Eestis toetusteta terviklikult renoveeritud hinnanguliselt umbes viiendik renoveeritud kortermajadest. See näitab, et oma jõududega renoveerimine on võimalik, kuid seni mitte tavapärane.
Miks on renoveerimine toetustest nii sõltuv?
Alates 2015. aastast on korterelamute renoveerimisse eraldatud 483 miljonit eurot toetusi. Renoveeringute koguinvesteering on olnud 1,07 miljardit eurot, mistõttu toetused on moodustanud kokku ligikaudu 45% investeeringust.
Toetused on loonud kvaliteedistandardi ning toonud turule töid, mida muidu ei oleks tehtud. Samal ajal on ühistud harjunud, et tervikrenoveerimine algab toetusvoorust. Ka hea kinnisvaraväärtuse ja laenuvõimega piirkondades võidakse projekt peatada, kui toetust ei saada.
Ühistu seisukohalt on selline ootus mõistetav. Kui naabermaja sai 30-50% toetust, tundub kogu töö oma raha eest ebaõiglaselt kallis. Kuid järgmise vooru aeg, tingimused ja konkurents ei pruugi olla teada.
Arvutage toetuse kõrval ka ootamise hind
Ootamise kulu ei koosne ainult suurematest küttearvetest. Arvestada tuleb ka:
- ehitushindade võimaliku kasvuga;
- avariiliste remontidega;
- fassaadi, rõdude või torustike seisukorra halvenemisega;
- juba tellitud projekti või uuringute vananemisega;
- laenutingimuste ja intressi muutumisega;
- kaotatud mugavuse ja kehva sisekliimaga.
Kui hoone tehniline seisukord on rahuldav ja toetuse avanemine on lähiajal realistlik, võib ootamine olla parim lahendus. Kui aga rõdud, katus või torustikud vajavad kiiret sekkumist, võib ootus muuta lõppinvesteeringu suuremaks.
Ärge võrrelge ainult varianti „maksimaalne toetus” ja „mitte midagi”
Üldkoosolekule tasub ette valmistada vähemalt neli stsenaariumi:
- tervikrenoveerimine eeldatava toetusega;
- tervikrenoveerimine ilma toetuseta;
- väiksema töömahuga, kuid tehniliselt terviklik energiatõhususe pakett;
- vältimatud tööd nüüd ja ülejäänud tööd tervikprojekti alusel hiljem.
Iga variandi juures tuleks näidata:
- koguinvesteering;
- võimalik toetus;
- laenusumma ja periood;
- kuumakse korterite kaupa;
- eeldatav energia- ja hoolduskulude muutus;
- millised tehnilised probleemid lahendatakse;
- millised riskid jäävad alles;
- kas hilisemad tööd nõuavad valminud lahenduste ümberehitamist.
Selline võrdlus muudab arutelu konkreetseks. Omanik ei pea hääletama abstraktse „renoveerimise poolt”, vaid saab võrrelda mõju oma korterile.
Väiksem töömaht peab siiski olema tehniliselt terviklik
- aasta Tallinna voorus oli keskmine toetusmäär 30% ning renoveerimise keskmine maksumus 564 €/m². Muude voorude keskmine oli 695 €/m². Raporti autorite hinnangul võtsid Tallinna ühistud väiksema toetuse tõttu ette vähem lisatöid ja keskendusid toetuse energiatõhususe nõuete täitmisele.
See viitab võimalikule vahevariandile: teha energiasäästu ja sisekliima jaoks vajalik tehniline tervik, kuid lükata edasi osa trepikodade, õueala või muid mugavust suurendavaid töid.
Kärpida ei tohiks neid töid, mille puudumine kahjustab kogu lahenduse toimimist. Fassaadi soojustamine ilma ventilatsioonita, akende vale asukoht või tasakaalustamata küttesüsteem võivad vähendada säästu ja tekitada hilisemaid kulusid.
Millal on oma jõududega renoveerimine realistlikum?
Toetuseta renoveerimise võimalus on tavaliselt parem, kui:
- piirkonna kinnisvaraväärtus toetab pikaajalist investeeringut;
- ühistul puuduvad suured võlad ja maksekäitumine on hea;
- majas on piisavalt kortereid püsikulude jagamiseks;
- tehniline lahendus keskendub esmalt vältimatutele ja energiatõhususe töödele;
- omanikud saavad aru nii kuumaksest kui ka renoveerimata jätmise riskidest;
- pangalt on saadud esmane rahastusindikatsioon;
- projekt on ette valmistatud nii, et toetuse hilisem lisandumine ei ole ainus elluviimise eeldus.
Väikese sissetulekuga omanike olukorda ei tohi ignoreerida. Ühistu võib tervikuna olla laenuvõimeline, kuigi osa leibkondi ei suuda suuremat kuumakset kanda. Seetõttu peab rahastamisotsus sisaldama ausat ülevaadet maksevõimest ja võimalike toetuste või maksegraafikute kasutamisest.
Praktiline tegevuskava toetuseta jäänud ühistule
- Ärge laske olemasoleval projektil seisma jääda ilma uut otsust tegemata.
- Uuendage ehitushinna ja laenumakse arvutus.
- Eraldage energiatõhususe ja vältimatud tööd mugavus- ning viimistlustöödest.
- Kontrollige energiaauditi abil, kas kärbitud pakett jääb tehniliselt toimivaks.
- Küsige pangalt vähemalt kahe laenuperioodi võrdlus.
- Näidake üldkoosolekule kuumakset korterite kaupa.
- Otsustage kindel kuupäev, millal toetuse ootamine uuesti üle vaadatakse.
Kõige halvem variant on määramata ajaks ootama jääda, samal ajal juhuslike remontidega raha kulutades. Ka otsus mitte renoveerida peaks põhinema arvutusel ja hoone tehnilise riski hinnangul.
Kas teie korteriühistu valmistab renoveerimisotsust ette? Soojusauditi energiaaudit aitab võrrelda toetusega, toetuseta ja vähendatud töömahuga renoveerimispakette ning hinnata, milline sääst on teie maja puhul realistlik.
Allikas: Kurnitski ja Tammaru, ENER, juuli 2026, lk 1-3 ja 6-11.