Ehituse vead algavad juba projektist |
Kirjutanud Anneli Sihvart | |||
Laup., 21.Juul.2012 10:44 | |||
Kui projektita hoonega peaks ekspluatatsiooni käigus tulema ette tõsisemaid probleeme, kujuneb olukord keeruliseks.
Standardi kohaselt on ehitise projekteerimine jagatud kolme etappi:
Eskiisprojekti loetakse projekteerimise lähteülesandeks. Omanikujärelvalve on vajalik projekteerimiselgiÜks oluline standardist tulenev nõue, millest projekteerimisel enamasti kinni ei peeta, on see, et iga üksiku eriala piires korraldab ehitise kavandamist vastava eriala projekteerija. Iga eriala projekteerijale on lähtedokumendiks tellija lähteülesanne ja/või eelnevate ehitusprojekti etappide materjalid ja teiste eriosade projektlahendid. Iga projekteerija vastutab oma projektiosa lähtedokumentidele, normdokumentidele ja headele tavadele vastavuse eest. Ehitusprojektiga seonduvalt tuleb rõhutada, et ei eelprojekt ega ka põhiprojekt ole ette nähtud ehitamiseks, kuid sageli piirdub tellija siiski vaid põhiprojektiga, eramute puhul ka eelprojektiga. Projektlahendi puuduste avastamiseks peaks kaasama omanikujärelevalve juba nii ehitusprojekti vastuvõtmisel kui ka ehitushanke korraldamisel. Viimasel kümnendil ehitatud korterelamute puhul on raskusi projektide kättesaadavuse ja komplekteeritusega, tihti polegi hoone omanikel ega haldajal ehitusprojekti. Projekteerijal peab olema tagasisideTihti on jäetud sõlmede detailsem lahendamine ja materjalide valik ehitusplatsile. Projekteerijale paistab olevat ebaselge piir, mis jääb projekteerimisstaadiumis ja ehitustehnoloogiaga määratletava vahele. Liitekohtade puudulik teostus või mittetoimivalt lahendamine projekteerimisfaasis tekitab otsesed riskid nii ehitamise kui ka hilisema ekspluatatsiooni ajal. Puuduvad või ebamõistlikud lahendused suurendavad heal juhul ehituse hinda, halvemal juhul ehitatakse mingi lahendus valmis ja probleemid ilmnevad hiljem. Tööde ümbertegemine on väga kulukas ning ei ole põhjust, miks tellija või elanik end selliste probleemide eest peaks leidma. Olukorra parandamiseks on oluline, et projekteerija puutuks ise sõlme lahendusega kokku (tagasiside ehitustöödest) ja ehitaja mõistaks projekteeritud lahenduse tausta (miks lahendus on nii projekteeritud). Projekteerija peab olema seotud tehnilise lahenduse õnnestumise või ebaõnnestumisega.
|
|||
Viimati uuendatud Laup., 21.Juul.2012 11:21 |