„Tänan. Olen väga rahul.“

Tiina K., arhitekt

"Temograafiline aruanne tõi välja maja soojapidavuse nõrgad kohad. Tänu sellele on nüüd dokumentaalne näide, millega peab ühistu rahvas võitlema hakkama, et tuba soe oleks ning raha küttele vähem kuluks."

Toivo R., KÜ Vee 1, juhatuse liige

Järgne meile:

Facebook Page Twitter
Millest alustada korruselamu renoveerimist? PDF Trüki E-mail
Kirjutanud Viljar Puusepp   
Reede, 02.Okt.2009 23:10

Korruselamu renoveerimisel võib häid tulemusi saavutada tööde komplektsel läbiviimisel. Kredexi kampaanias reklaamitud kuni 45-protsendiline küttekulude kokkuhoid on võimalik, kui teha korralik soojustus, vahetada aknad, korrastada ning reguleerida kütte- ja ventilatsioonisüsteem. Millises järjekorras on aga mõistlik vana korruselamu renoveerimistöid planeerida, sellele saame vastuse Tallinna Tehnikaülikooli professorilt Karl Õigerilt.

Korruselamu renoveerimistööde mõistlik järjekord koos energiasäästu meetmetega on üldjuhul selline:
  1. Rõdud ja rõduelemendid, et tagada elanike turvalisus 
  2. Varikatused, mis on samuti tihti ohtlikus seisus
  3. Fassaadi välisplaadi kinnitused suurpaneelelamutes. Nii paneel- kui telliskivifasaadi taga on soojustusmaterjal ja selle taga maja kandesein. Enne välisfassaadile lisasoojustuse materjalide lisamist tuleks kontrollida, kas kandeseina ja fassaadi vahelised kinnitused on veel piisavalt tugevad.
  4. Katuskorrusmaja katus
  5. Küttesüsteemi renoveerimine ning seadistamine, et kõigis korterites oleks ühtlane temperatuur. Võimaluse korral tuleks viia küttesüsteem reguleeritavaks ja mõõdetavaks iga küttekeha ehk radiaatori tasemel. See motiveerib elanike energiaga säästlikumalt ringi käima.
  6. Välispiirete soojapidavus nii paneel- kui tellishoonetel, mis on renoveerimata majadel pea kolm korda madalam kui praeguse aja normid ette näevad.
  7. Aknad ja ventilatsioon. Nõukogude ajal ehitatud hooned on projekteeritud nii, et värske õhk peab aknapragude kaudu sisse saama. Uute akende panekul tuleb luua õhutusvõimalused. Vastasel juhul jääb õhuvahetust väheseks, mis lisaks hoone sisekliima kahjustamisele põhjustab ka niiskust akendel ning hallituse teket seintel. Eriti probleemne on ülemiste korruste õhuvahetus, kuna seal on õhutusšahti kõrgus katuseni väga väike.

Igal konkreetsel majal on oma eripärad, mistõttu tuleb enne tööde algust koostada ka energiaaudit. Energiaaudit näitab muuhulgas ka seda, millised soojustuse ja ümberehituse tööd on vajalikud ning tasuvad ära kiiremini küttekulude vähenemise tõttu. Samuti hinnatakse selles hoone sisekliimat, mida renoveerimistööde käigus ei tohiks kahjustada.

Allikas (vaata videot): Nurgakivi saade, Karl Õiger (TTÜ)



Jaga teistega:
Digg! Reddit! Del.icio.us! Mixx! Google! Live! Facebook! Technorati! Squidoo! Twitter!
Viimati uuendatud Esmasp, 05.Okt.2009 14:01
 
Kuidas arvutatakse energiamärgisele energiaerikasutuse klass? PDF Trüki E-mail
Kirjutanud Viljar Puusepp   
Kolmap, 16.Sept.2009 17:17

Energiamärgise kõige olulisem näitaja on kaalutud energiaerikasutuse väärtus ning selle koht värvilisel skaalal ehk klass. Energiaerikasutus peegeldab terve hoone energiatarbimise kulu ning mõõdetakse keskmise aastase energiakuluga kilovatt tundides ühe m2 kohta. Kuidas aga see näitaja leitakse? Järgnevalt ma selgitan ühe kaugküttel elamu näite varal arvutuskäiku.

Lähteandmed

Aadress: Tallinn
Kirjeldus: Kasutuses olev korterelamu, 40 korterit
Soojavarustus: kaugküttel elamu
Soojusallikas: vesi
Ventilatsioon: puudub mehhaanise ventilatsiooni süsteem
Köetav pind (m2): 2 400
1. Aastane soojuse kulu soojusarvestite alusel:
Aasta Kulu (MWh/a)
2005 396
2006 384
2007 381
2. Kütte osa soojuse kulust (kuna täpselt ei ole kütte ja sooja tarbevee valmistamise suhe teada, siis hinnati see koos hoone haldajaga suhtele 70%-30%)
Aasta Protsent Kulu (MWh/a)
2005 70% 277,2
2006 70% 268,8
2007 70% 266,7
3. Sooja vee tarbimise osa soojuse kulust
Aasta Protsent Kulu (MWh/a)
2005 30% 118,8
2006 30% 115,2
2007 30% 114,3
4. Aastane elektri kulu elektriarvesti näitude alusel
Aasta Kulu (MWh/a)
2005 65
2006 68
2007 70

 

Lisaks eelnevatele andmetele on vajalik arvesse võtta ka, kui külmad või soojad olid need aastad võrreldes keskmise ehk normaalaastaga. Selleks kasutatakse kraadpäevade mõistet, mille kohta leiab infot Kredex-i koduleheküljelt.

 

5. Kraadpäevade arv Tallinna kohta tasakaalutemperatuuril 17C
Aasta Kraadpäevi
2005 3977
2006 3800
2007 3761
Normaalaasta 4220

Arvutused

1. Normaalaastale taandatud mõõdetud soojuse kulu küttele
Aasta Kulu (MWh/a) Arvutus
2005 294,14 277,2*4220/3977
2006 298,51 268,8*4220/3800
2007 299,25 266,7*4220/3761
2. Kolme aasta keskmine hoone aastane normaalaastale taandatud
soojuse kulu küttele, kulu sooja tarbevee soojendamiseks ja elektri kulu
Kulu (MWh/a) Arvutus
Küte 297,3 (294,14+298,51+299,25)/3
Soe tarbevesi 116,1 (118,8+115,2+114,3)/3
Elekter 67,67 (65+68+70)/3
3. Kaalumisteguriga läbi korrutatud soojuse kulu
Kulu (MWh/a) Kaalumistegur Kulu kaalumisteguriga
korrutatult (MWh/a)
Küte 297,3 0,9 267,57
Soe tarbevesi 116,1 0,9 104,49
Elekter 67,67 2
135,34
4. Kolme aasta keskmine hoone aastane energiakasutus
Kulu (MWh/a) Arvutus
507,4
267,57+104,49+135,34
5. Hoone aastane kaalutud energiaerikasutus (kWh/m2a)
Kulu (kWh/m2a) Arvutus
211
507,4*1000/2400
6. Kaalumistegurita arvutatud hoone aastane energiaerikasutus
Kulu (kWh/m2a) Arvutus
200 (297,3+116,1+67,67)*1000/2400

 

Vastavalt kaalutud energiaerikasutusele 211 kWh/m2a, kuulub see hoone klassi E



Jaga teistega:
Digg! Reddit! Del.icio.us! Mixx! Google! Live! Facebook! Technorati! Squidoo! Twitter!
Viimati uuendatud Kolmap, 31.Jaan.2018 10:30
 
«AlgusEelmine41424344JärgmineLõpp»

Leht 42 / 44
 


Artiklid e-kirjaga!

* Uuringute tulemused
* Mis on renoveerimisel oluline?
* Korteriühistu energiasääst

hoiame Sinu andmed 100% kaitstud

Login



Meil on lehel 33 külalist online