„Tänan hea koostöö eest!“

Nikolai L., KÜ Vahtraleht

„Koostöö oli hea, kuna sain alati kiire vastuse ja lahenduse.“

Villu V., Tallinna Linnakantselei

Järgne meile:

Facebook Page Twitter
Kuidas viia hoone energiatarbimine optimaalseks ehk mis on passiivmaja? PDF Trüki E-mail
Kirjutanud Viljar Puusepp   
Laup., 24.Okt.2009 20:38
Kui hoone täiendavaks elueaks lugeda 30 aastat, siis tasub kaaluda investeeringut hoone energiatarbimise trastilisse vähendamisesse. Arvesse tuleb võtta nii kütteenergia kulu aastate jooksul kui ka hoone energiatõhusaks muutmise maksumust. Kõige optimaalsemaks loetakse hoonet, mille aastane energiakulu küttele on 15 kWh/m2. See on võetud ka ametlikuks passiivmaja standardiks. Järgnevalt selgitame, kuidas on võimalik saavutada passivmaja staatust.

Passiivmaja peab täitma järgmised kriteeriumid:Passiivmaja

  • Hoone võib aastas tarbida soojusenergiat kuni 15 kWh ruutmeetri kohta
  • Hoone küttesüsteemi võimsus võib olla kuni 10 W ruutmetri kohta
  • Kui hoones tekitada 50Pa suurune alarõhk, siis ruumides olev õhk võib läbi hoone ebatiheduste vahetuda ühes tunnis kuni 0,6 korda
  • Hoone kogu energiatarbimine (sh. küte, soe tarbevesi ja elekter) võib olla kuni 120 kWh ruutmeetri kohta aastas

Passiivmaja kriteeriumite täitmiseks tuleb täita järgmised ehituslikud nõuded:

  • Suurepärane isolatsioon. Kõigi hoone seinte, lagede ja põrandate isolatsiooni U-arv on vahemikus 0,10 - 0,15 W/m2K.
  • Ei esine külmasildasi. Hoone loetakse külmasildade vabaks, kui need ei ületa 0,01 W/mK.
  • Spetsiaalsed aknad. Passiivmajade aknad on eriti efektiivsed, nende isolatsiooni U-arv on vahemikus 0,70 - 0,85 W/m2K.
  • Väga õhutihedad. Hoone peab olema praktiliselt õhukindel, kui ventilatsioon seisma panna.
  • Varustatud mehhaanilise ventilatsiooniga. Piisava õhuvahetuse tagamiseks peab ventilatsioonisüsteem suutma vahetada ruumides õhku 0,4 korda tunnis.
  • Kasutab uusi küttelahendusi. Tüüpiliselt kasutatakse passivmajade kütmiseks ja jahutamiseks soojusvahetit ning väga kõrge effektiivsusega väikest küttesüsteemi.

Allikas: Energy Efficiency Requirements in Building Codes, Energy Efficiency Policies for New Buildings, 2008, International Energy Agency



Jaga teistega:
Digg! Reddit! Del.icio.us! Mixx! Google! Live! Facebook! Technorati! Squidoo! Twitter!
Viimati uuendatud Pühap., 25.Okt.2009 00:58
 
Milliseid vigu vältida korrusmaja renoveerimisel? PDF Trüki E-mail
Kirjutanud Viljar Puusepp   
Esmasp, 12.Okt.2009 22:32

Korrusmaja renoveerimine on kulukas protsess, mis tuleks ette võtta komplektselt. See tähendab lisaks akende vahetamisele ja fassaadi soojustamisele ka näiteks küttesüsteemi uuendamist ning ventilatsiooni tagamist. Et vajalikke töid on palju, siis võetakse neid ette osakaupa ning otsitakse ka odavamaid lahendusi. See tähendab aga riski, et ühe asja parandamisega võib ära rikkuda mitu teist asja ja elukvaliteet muutub hoopis halvemaks. Järgnev loetelu annab ülevaate, milliseid peamisi vigu vältida.

Eeltööd

  1. Ühistu koosolekutele tasub kutsuda pädev insener või energiaaudiitor, kes oskab vastata inimeste küsimustele renoveerimise plaani osas.
  2. Energiasäästu puudutavate tööde planeerimisel tuleb kindlasti tellida energiaaudit, mis selgitab hoone seisukorda ja annab soovitusi tööde vajalikkuse ning järjekorra osas.
  3. Renoveerimisel tasub palgata projektijuht või ehituskvaliteedi järelvalve.

Ventilatsioon

Hallitus rõdul

  1. Nõukogudeaegne ventilatsioonisüsteem on rajatud hõredatele akendele. Kui need aknad vahetada, siis õhuvahetus väheneb tunduvalt ning inimesed tunnevad ennast halvasti. Selle vältimiseks tuleb luua reguleeritav värske õhu juurdevoolu lahendus. Enamik juhtudel on selleks värskeõhuklapid kas aknaraamides või radiaatorite lähedal. Kallim, kuid energiasäästlikum on soojustagastiga ventilatsioonisüsteem. Selle lahenduse miinuseks on lisaks hinnale (umbes 50 000 krooni korteri kohta) ka ventilatsioonitorude paigutamine tubadesse.
  2. Ventilatsiooniprobleemid ei avaldu üksnes veeauru kondenseerumises akendele ja seintele. Hallitus võib kasvama hakata ka suhtelise niiskusega  75-80%, kui ei teki veel kondentsvett. Korterite sisepinnalt avastatud hallitusseened on põhilised I tüüpi allergia potentsiaalsed tekitajad.

Küttesüsteem

  1. Ühetorusüsteemidel, kui korteris vahetada välja küttekeha, siis läheb küttesüsteem tasakaalust välja. Ühes korteris läheb küll soojemaks, kuid teistes külmemaks.
  2. Küttesüsteem tuleks muuta reguleeritavaks küttekeha ehk radiaatori tasandil. Lisaks energiasäästule võimaldab see kohandada küttesüsteemi ka ruumi ventilatsiooni vajadustega.

Soojustuse lisamine fassaadi vajumine

  1. Kolmekihiliste seintega paneel- ja tellishoonetel võib kandeseina ja fassaadi vaheline side olla nõrgenenud või purunenud (vt. fotot), mistõttu fassaad ei kannata lisasoojustuse raskust välja. 
  2. Fassaadi kõveruste sirgeksajamisel soojustusmaterjaliga jäävad õhuvahed soklist kuni katuseni, kust käib välisõhk läbi ja soojustus jääb väga väikeseks.
  3. Märgunud seinale ei tohi soojustust peale panna, kui tegu pole ainult pindmise niiskusega. Seda eriti polüstereensoojustusega, mis ei lase eriti seinal "hingata".
  4. Fassaadi siledaks krohvimisel peab krohv enne soojustusmaterjali paigaldamist ära kuivama.

Allikas: Nurgakivi 2 (vaata videot), Nurgakivi 4 (vaata videot), Uuringu "Eesti eluasemefondi suurpaneel-korterelamuteehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga" lõppraport


Jaga teistega:
Digg! Reddit! Del.icio.us! Mixx! Google! Live! Facebook! Technorati! Squidoo! Twitter!
Viimati uuendatud Neljap, 05.Nov.2009 21:32
 
«AlgusEelmine41424344JärgmineLõpp»

Leht 41 / 44
 


Artiklid e-kirjaga!

* Uuringute tulemused
* Mis on renoveerimisel oluline?
* Korteriühistu energiasääst

hoiame Sinu andmed 100% kaitstud

Login



Meil on lehel 12 külalist online