|
Enne korteri või maja ostmist/üürimist tasuks uurida selle energiamärgist, et jahedal ajal kulud ootamatult suureks ei paisuks. Mis on energiamärgised ja kuidas neid taotleda, selgitab Viljar Puusepp, Soojusaudit.ee konsultant.
Alates 2009 aastast on Eestis kasutusel hoonete energiamärgised. Energiamärgis on dokument, mille eesmärk on anda teada, kui palju hoone tarbib energiat, võrreldes teiste samaväärsete hoonetega. Energiakasutuse sisse arvestatakse nii küte, jahutus, ventilatsioon, valgustus, soe tarbevesi kui söögitegemine. Kortermajade puhul arvestatakse nii maja üldkulu kui ka kõigi korterite kulu kokku. Energiamärgis tarbimisandmete põhjal arvutatuna maksab kuni 95 eurot, mis on Tallinnas antava märgise toetuse ülempiir. Projekti põhjal arvutatud energiamärgise hind on umbes 200 eurot.
Energiamärgise vajadus tekib siis, kui kinnisvara soovitakse müüa või välja üürida. Ühistu juhatus peab korteriomaniku soovi korral märgise tellima pädevast ettevõttest kahe nädala jooksul. Praktikas pole seda osa seadustest aga seni korralikult täidetud. Kinnisvaraportaalides on kuulutuse juures harva näidatud energiamärgise klass.
Energiamärgise tellimisest ei pääse aga mööda, kui soovitakse saada hoonele ehitusluba või Kredexi renoveerimistoetust. Uued ja oluliselt renoveeritud hooned peavad vastama energiatõhususe klassile A, B või C. Praktikas tähendab see enamasti ka sellise säästumeetme nagu ventilatsiooni soojustagastuse kasutamist, mis on suhteliselt suur investeering. Tulevikus on oodata nõuete veelgi karmistumist, et energia raiskamist vähendada. Aastaks 2020 peavad kõik uusehitised vastama klassile A.
Energiamärgise klass A, B, C kuni H antakse vastavalt arvutatud kaalutud energiaerikasutusele. See ütleb, et mitu kWh energiat kulub hoones keskmiselt ühele ruutmeetrile aastas. Kui kaalutud energiaerikasutus on näiteks 198 kWh/m2*a, siis kuulub hoone klassi E, mis jääb vahemikku 181 kuni 220 kWh/m2*a (Vt. joonis). Antud energiaklassi näide kehtib kolme või enama korteriga elumaja kohta. Eramajadel on energiamärgise klasside vahemikud teised, lubades veidi suuremat energiatarbimist. Energitõhususe miinimumnõue on eramajadel 210 kWh/m2*a, korterelamutel 180 kWh/m2*a.
Rahalise erinevuse klasside vahel saab arvutatada umbes 50 kWh/m2 kohta aastas. Et energia sisaldab nii kütet kui ka tarbeelektrit, siis ühe kWh hind sõltub energiaallikate proportsioonist. Arvestades ligikaudse hinnaga 8 senti kWh, saame klasside hinnavaheks 40 senti ruutmeetri kohta kuus. Näiteks 60 m2 korteri puhul on see 24 eurot kuus.
Praegu on juba laialdaselt võimalik osta või üürida kortereid B energiatõhususega hoonetes. Kinnisvaraportaali kv.ee andmetel on B-kategooria korterid müügil näiteks Tallinnas Mäepealse 4, Narva mnt 90, Mardi 9, Juhkentali 28b, Kentmanni põik 3, Põhja pst. 5, Staadioni 4, Niine 6a, Pirital Vahulille tee 6, Keilas Vasara 4, Raplas Liiva 4, Tartus Jaama 10A ja Pärna allee 11. A-kategooria majadest ehk liginullenergia hoonetest võib Tallinnas leida Tehnika tn. 33 kortermaja.
(Artikkel on ilmunud ajakirja Kodukiri novembri numbris.)
|
