"Teie pakutav teenus on olnud väga heal tasemel: väga meeldiv suhtlus, kiire pakkumine ja lisainfo võimaldamine, lisaks infokirja võimalus."

Triinu T.

„Tänan kiire töö eest.“

Kristjan R., eramu energiamärgis

Järgne meile:

Facebook Page Twitter
Sisekliima peab looma inimesele hubase soojatunde PDF Trüki E-mail
Kirjutanud Anneli Sihvart   
Esmasp, 11.Aug.2014 21:54

Eluruumidele esitatavate nõuete kohaselt peab õhutemperatuur eluruumis looma inimesele hubase soojatunde.

2010. aasta juunist kuni 2013. aasta juunini Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonnas läbi viidud renoveeritud korterelamu sisekliima ja energiatõhususe uurimistöös analüüsiti hoone sisekliimat mõjutavaid suurusi.

Temperatuur peab olema üle 18 kraadi

Kerge kehalise aktiivsuse korral on keskmisele inimesele mugav temperatuur talvel +22 ˚C ja suvel +25 ˚C. Kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis ei tohi siseõhu temperatuur inimeste pikemaajalisel ruumis viibimisel olla alla 18 ˚C.

Õhu suhteline niiskus ja veeaurusisaldus mõjutavad samuti sisekliimat. Õhu veeaurusisaldus võib olla suur, kui ventilatsioon ei toimi korralikult või ruumides on suur niiskustootlus. Suur niiskuskoormus võib põhjustada niiskus- ja hallituskahjustusi, mis omakorda võivad elanikel tekitada tervisehäireid, mis on tingitud ülitundlikkusest mikroorganismide, nende elutegevuse jääkide ja hallituseoste suhtes.

Külmas kliimas põhjustavad välisõhu väike veeaurusisaldus koos ruumide ülekütmisega liiga madalat suhtelist niiskust, mis võib põhjustada silmade, hingamisteede, limaskestade ja naha kuivusega seotud terviseprobleeme. Siseõhu suhtelist niiskust saab talvel suurendada temperatuuri alandamise ja õhu niisutamisega.

Siseõhu kvaliteeti mõjutavad oluliselt ka õhus olevad gaasid ja tahked osakesed, nimelt süsihappegaas, formaldehüüd, tolm, tubakasuits, hõljuvad mikroorganismid ja gaasi põlemisproduktid.

Renoveeritud maja

 

Sisekliima saab nõuete järgi jagada nelja klassi

  • Esimesele klassile on omane parima sisekliima ootus. Seda soovitatakse erihoonetele, kus viibivad väga tundlikud, nõrga tervise ja erinõuetega inimesed nagu puuetega isikud, väga väikesed lapsed ja eakad. Selle klassi temperatuurivahemik kütteks on 21 - 23 ˚C, jahutuseks 23,5 - 25,5 ˚C. Õhuvahetus inimese kohta elu- ja magamistoas peab olema 10 l/s.
  • Teine klass on tavapärane sisekliima, mis peaks olema uutes ja renoveeritud hoonetes. Selle klassi temperatuurivahemik kütteks on 20 - 23 ˚C, jahutuseks 23 - 26 ˚C. Õhuvahetus inimese kohta elu- ja magamistoas peab olema 7 l/s.
  • Kolmas klass peaks olema tagatud olemasolevates hoonetes. Selle klassi temperatuurivahemik kütteks on 18 - 24 ˚C, jahutuseks 22 - 27 ˚C. Õhuvahetus inimese kohta elu- ja magamistoas peab olema 4 l/s.
  • Neljandasse klassi kuuluvad väärtused, mis jäävad väljapoole eelmainitud klasse.


Jaga teistega:
Digg! Reddit! Del.icio.us! Mixx! Google! Live! Facebook! Technorati! Squidoo! Twitter!
Viimati uuendatud Esmasp, 11.Aug.2014 22:33
 
Seestpidisel soojustamisel tuleb analüüsida iga juhtumit eraldi PDF Trüki E-mail
Kirjutanud Viljar Puusepp   
Laup., 08.Mär..2014 00:48

Ruumide seestpidine soojustamine on võimalik, kuid suurte riskide tõttu tuleb iga juhtumit hoolikalt analüüsida.

Ruumide seestpidise lisasoojustamise võimalusi analüüsiti Tallinna Tehnikaülikooli ehitiste projekteerimise instituudi 2013. aasta uuringus "Muinsuskaitse all oleva koolimaja tellistest välisseina seespoolse lisasoojustuse soojus- ja niiskustehnilise toimivuse uuring".

Paljudes kortermajades soojustatakse seinu omavoliliselt seest poolt, kuna ühistu ei võta ette fassaadi terviklikku soojustamist. Varasematest Tehnikaülikooli uuringutest on teada, et see toob suure tõenäosusega kaasa hallituse tekke soojustuskihi alla ning seinte eluea vähenemise. Võimaluse korral on alati õige soojustada fassaadi väljast poolt (vaata ka Kuidas paneelmaja soojustada?).

Seestpidise soojustamise riskid on:

  • hallituse kasv või veeauru kondenseerumine soojustatava välisseina sisepinnale
  • külmasildade mõju suurenemine
  • välisseina külmakahjustused
  • hoonete soojusliku massiivsuse vähenemine
  • seinas oleva niiskuse välja kuivamise vähenemine

Kuidas aga renoveerida maju, mille välisilme muutmine ei ole muinsuskaitse poolt lubatud? Kui ainukeseks võimaluseks on hoone seestpidine lisasoojustamine, siis tuleb iga konkreetset juhtumit hoolikalt analüüsida ning valida sobiv soojustuse paksus ja materjal.

 

Koolimaja

 

Materjaliomadused, mis mõjutavad seespoolse lisasoojustuse kasutusvõimalusi on:

  • paksus
  • soojuserijuhtivus
  • veeaurujuhtivus
  • veejuhtivus
  • õhuerijuhtivus

Lisasoojustuse paksus selgitatakse välja projekteerimise käigus, arvestades soojustatava seinaosa soojusläbivust, materjaliomadusi ja kliimakoormusi.

Kapillaaraktiivsete materjalide kasutuseeldus on soojustatava seinaosa kõrgete niiskussisalduste taluvus. Kui soojustamise tõttu tõuseb mõne materjali niiskussisaldus üle selle taluvuspiiri, siis kapillaaraktiivseid materjale kasutada ei tohi. Kapillaaraktiivseks võiks nimetada materjali, kus kapillaarne veejuhtivus omab tähtsat rolli soojustusmaterjali toimivuses.

Võimalikud väljapakutud soojustusmaterjali alternatiivid on:

  1. Suletud pooridega polüisotsüanuraatvahtplaat (PIR) - madala soojuserijuhtivusega ja suhteliselt kõrge veeaurudifusioonitakistusega moodustades aurutõkke.
    SPU Anselmi
  2. Polüuretaanplaat kapilaaraktiivsete kanalitega - ühendab madala soojuserijuhtivuse ja teatava kapilaaraktiivsuse.
    IQ-T
  3. Poorbetoonplaat -  kõrge avatud poorsus, kapillaaraktiivne materjal, madal soojuserijuhtivus.
    AAC
  4. Kaltsiumsilikaat - väga kapillaaraktiivne materjal väga kõrge avatud poorsusega ja madala veeaurudifusioonitakistusega.
    CaSi

Uuringus analüüsitud neli soojustusmaterjali olid kõik sobilikud antud seinakonstruktsiooni korral, kui hoonet kasutatakse kooli või büroona. Eluruumide puhul on ruumide niiskuskoormus suurem ning sellisel juhul ei sobi PIR plaadi kasutamine.

Neist neljast parim materjal, mis sobib kasutamiseks antud seinakonstruktsiooni puhul ka kõrge niiskusesisaldusega korteris on kaltsiumsilikaat.



Jaga teistega:
Digg! Reddit! Del.icio.us! Mixx! Google! Live! Facebook! Technorati! Squidoo! Twitter!
Viimati uuendatud Laup., 08.Mär..2014 03:09
 
«AlgusEelmine12345678910JärgmineLõpp»

Leht 6 / 44
 


Artiklid e-kirjaga!

* Uuringute tulemused
* Mis on renoveerimisel oluline?
* Korteriühistu energiasääst

hoiame Sinu andmed 100% kaitstud

Login



Meil on lehel 349 külalist online