„Tänan operatiivse töö eest!“

Valeri S., eramu energiamärgis

„Tänan kiire tegutsemise eest.“

Urmet K., eramu energiamärgis

Valmisaruanded!



Laiendatud otsing
Allalaadimise ala
Bänner
Bänner
Bänner

Soodne!

Soojusfotode turuhind: 160 €

Sellelt lehelt ostes valmisaruanded vaid 35 €

Bänner
Rahulolu garanteeritud!
30 päeva jooksul võite raha tagasi küsida, kui Te ei jää kaubaga rahule.
Kuidas arvutatakse energiamärgisele energiaerikasutuse klass? PDF Trüki E-mail
Kirjutanud Viljar Puusepp   
Kolmap, 16.Sept.2009 17:17

Energiamärgise kõige olulisem näitaja on kaalutud energiaerikasutuse väärtus ning selle koht värvilisel skaalal ehk klass. Energiaerikasutus peegeldab terve hoone energiatarbimise kulu ning mõõdetakse keskmise aastase energiakuluga kilovatt tundides ühe m2 kohta. Kuidas aga see näitaja leitakse? Järgnevalt ma selgitan ühe kaugküttel elamu näite varal arvutuskäiku.

Lähteandmed

Aadress: Tallinn
Kirjeldus: Kasutuses olev korterelamu, 40 korterit
Soojavarustus: kaugküttel elamu
Soojusallikas: vesi
Ventilatsioon: puudub mehhaanise ventilatsiooni süsteem
Köetav pind (m2): 2 400
1. Aastane soojuse kulu soojusarvestite alusel:
Aasta Kulu (MWh/a)
2005 396
2006 384
2007 381
2. Kütte osa soojuse kulust (kuna täpselt ei ole kütte ja sooja tarbevee valmistamise suhe teada, siis hinnati see koos hoone haldajaga suhtele 70%-30%)
Aasta Protsent Kulu (MWh/a)
2005 70% 277,2
2006 70% 268,8
2007 70% 266,7
3. Sooja vee tarbimise osa soojuse kulust
Aasta Protsent Kulu (MWh/a)
2005 30% 118,8
2006 30% 115,2
2007 30% 114,3
4. Aastane elektri kulu elektriarvesti näitude alusel
Aasta Kulu (MWh/a)
2005 65
2006 68
2007 70

 

Lisaks eelnevatele andmetele on vajalik arvesse võtta ka, kui külmad või soojad olid need aastad võrreldes keskmise ehk normaalaastaga. Selleks kasutatakse kraadpäevade mõistet, mille kohta leiab infot Kredex-i koduleheküljelt.

 

5. Kraadpäevade arv Tallinna kohta tasakaalutemperatuuril 17C
Aasta Kraadpäevi
2005 3977
2006 3800
2007 3761
Normaalaasta 4220

Arvutused

1. Normaalaastale taandatud mõõdetud soojuse kulu küttele
Aasta Kulu (MWh/a) Arvutus
2005 294,14 277,2*4220/3977
2006 298,51 268,8*4220/3800
2007 299,25 266,7*4220/3761
2. Kolme aasta keskmine hoone aastane normaalaastale taandatud
soojuse kulu küttele, kulu sooja tarbevee soojendamiseks ja elektri kulu
Kulu (MWh/a) Arvutus
Küte 297,3 (294,14+298,51+299,25)/3
Soe tarbevesi 116,1 (118,8+115,2+114,3)/3
Elekter 67,67 (65+68+70)/3
3. Kaalumisteguriga läbi korrutatud soojuse kulu
Kulu (MWh/a) Kaalumistegur Kulu kaalumisteguriga
korrutatult (MWh/a)
Küte 297,3 0,9 267,57
Soe tarbevesi 116,1 0,9 104,49
Elekter 67,67 2
135,34
4. Kolme aasta keskmine hoone aastane energiakasutus
Kulu (MWh/a) Arvutus
507,4
267,57+104,49+135,34
5. Hoone aastane kaalutud energiaerikasutus (kWh/m2a)
Kulu (kWh/m2a) Arvutus
211
507,4*1000/2400
6. Kaalumistegurita arvutatud hoone aastane energiaerikasutus
Kulu (kWh/m2a) Arvutus
200 (297,3+116,1+67,67)*1000/2400

 

Vastavalt kaalutud energiaerikasutusele 211 kWh/m2a, kuulub see hoone klassi E



Jaga teistega:
Digg! Reddit! Del.icio.us! Mixx! Google! Live! Facebook! Technorati! Squidoo! Twitter!
Viimati uuendatud Kolmap, 31.Jaan.2018 10:30
 
Mida võiks korteriühistu teada energiamärgisest? PDF Trüki E-mail
Kirjutanud Viljar Puusepp   
Kolmap, 09.Sept.2009 22:19

Alates 2009 aasta jaanuarist on Eestis kasutusel hoonete energiamärgised. Et energiamärgise omamine on paljudel juhtudel kohustustuslik, siis räägime mõne sõnaga, mis on need olulised asjad, mida korteriühistu võiks energiamärgise kohta teada.

Energiamärgis

Ehitusseadus ütleb, et "energiamärgis on dokument, mille eesmärk on anda teada, kui palju sisekliima tagamisega hoone tarbib energiat, võrreldes teiste samaväärsete hoonete keskmise energiakasutusega" [Ehitusseadus §3]. Lahtiseletatult tähendab see seda, et energiamärgis võrdleb teie korterelamu kogu energiakasutust (küte, jahutus, ventilatsioon, valgustus, soe tarbevesi, köögid) kõigi teiste korterelamute energiakasutusega ühe ruutmeetri kohta.

Energiamärgis Energiamärgis koosneb kokku neljast osast, millest esimene ja kõige tähtsam on vasakul nähtav ilusa värvilise skaalaga leht. Sellel skaalal on kaalutud energiaerikasutuse klassid A-st G-ni. Projekti järgi koostatud energiamärgise korral nimetatakase seda ka energiatõhususe klassiks. Klassi A kuulumiseks peab ühe m2 kohta kuluma aastas vähem energiat kui 100 kilovatt tundi [kWh].

Sellised on korterelamute kaalutud energiaerikasutuse skaala vahemikud:

Kaalutud energiaerikasutus
kWh/(m2*a)

Klass
 kuni 100
 A
101 - 120 B
 121 - 150
 C
151 - 200 D
 201 - 250  E
 251 - 300
 F
 301 või enam
 G

Enamasti kuuluvad vanemad korterelamud klassi D või E. Uutel ehitatavatel korterelamutel peab klass olema vähemalt C.

Energiamärgise teisel osal on loetletud soovitatavad energiasäästumeetmed. Nende meetmete soovitused on antud enamasti energiamärgise väljastaja kõhutunde järgi. Lõpliku otsuse langetamiseks on kindlasti soovitatav lasta läbi viia ka energiaaudit.

Kolmas energiamärgise osa sisaldab arvutuste lähteandmeid, mille õigsust kinnitab korteriühistu esindaja oma allkirjaga. Neljandal osal on näidatud kaalutud energiaerikasutuse arvutuste käik.

Vajalikud lähteandmed

Energiaerikasutuse leidmiseks on vaja teada kogu hoone energiakasutust sh. küte, jahutus, ventilatsioon, valgustus, soe tarbevesi ja köögid. Lisaks sellele on vaja teada veel kasutatavaid energiaallikaid ja köetava pinna suurust ning korterite arvu.

Vajalikud andmed hoone kohta on järgmised:

  • ehitisregistri kood
  • ehitusaasta ja oluliste rekonstrueerimistööde loetelu koos aastatega
  • köetav pind (m2). Köetava pinna hulka arvestatakse ka trepikojad, isegi kui radiaatorid on trepikojast eemaldatud. Köetava pinna hulka ei arvestata keldrit, mis on soe magistraaltorude soojaeralduse tõttu.
  • pindade kasutatavus ning hoone sisekliima (niiskus, ventilatsioon, temperatuur jms)
  • viimase kütteperioodi jaanuari, veebruari ja märtsi vajatud energia või kütuse kulu, väljendatud kroonides ja eurodes eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta.

 Energiakasutuse kohta vajatakse järgmisi andmeid soovitavalt viimase kolme aasta kohta:

  • kõik kütte ja energia liigid koos kogustega
  • sooja tarbevee ettevalmistamiseks kasutatud energia kogused (kui ei ole teada, siis hinnatakse see suurus umbes 30% peale kogu energiakogusest)
  • kogu hoone kasutatud elekter (kui on teada ainult üldelekter, siis hindab energiamärgise koostaja majapidamiste elektrikulu kaudselt)

Lisaks eelnevale tasub teada, et erinevad energiakandjad (kaugküte, gaas, elekter jms) mõjutavad kaalutud energiaerikasutuse väärtust erinevalt. See tuleb sellest, et poliitiliselt on mõned energiaallikad teistest keskkonnamõjude tõttu eelistatumad. Näiteks kõige soodsama kaalutud energiaerikasutuse klassi annavad taastuvtoormel põhinevad kütused nagu puit ning muud biokütused v.a. turvas. Teine eelistatum energiakandja on kaugküte. Kõige ebasoodsam on elektri kasutamine. Seega, kui sooja tarbevett valmistatakse boileritega, siis võib arvutatud kaalutud energiaerikasutus langeda ka terve klassi võrra.

Kaalutud energiaerikasutuse mõistes sõna "kaalutud" tähendab vastavale energiakandja liigile antud kaalumisteguri mõju energiaerikasutusele. Sellepärast on soovituslik energiamärgise märkuste lahtris välja tuua ka kaalumistegurita arvutatud hoone aastane energiaerikasutus.



Jaga teistega:
Digg! Reddit! Del.icio.us! Mixx! Google! Live! Facebook! Technorati! Squidoo! Twitter!
Viimati uuendatud Kolmap, 16.Sept.2009 23:58
 
«AlgusEelmine4142JärgmineLõpp»

Leht 41 / 42
 


Artiklid e-kirjaga!

* Uuringute tulemused
* Mis on renoveerimisel oluline?
* Korteriühistu energiasääst

hoiame Sinu andmed 100% kaitstud

Login



Meil on lehel 39 külalist online